Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus 2. osa

07.05.2003 | | Rubriik: Järjejutt

Loomulikult jääb mitu mittevajalikku toimingut tegemata ja ressurss suunatakse eesmärgi teenistusse. Niisugune kogudus vabastab oma inimesed ja ressursid, et täita Jumala eesmärki koguduse jaoks. See koondab inimesed, kes igatsevad ennast panustada sihi saavutamise nimel.
Arvan, et neid inimesi on palju! Kindlasti rohkem kui pastorite meelest. Sellist tüüpi kogudus pakub kvalitatiivselt erinevaid võimalusi, sest inimesed näevad kogu oma elu läbi suure eesmärgi prisma. See annab ühtlasi väärtuse ja asjakohasuse igale inimese elu aspektile.
Niisiis, meie ees on küsimus, kuidas näeb välja misjonaarne kogudus, evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus.
Emil Brunner on öelnud, et kirik eksisteerib misjonis, nagu tuli eksisteerib põledes.
Me ei saa mõista misjonit nägemata selles koguduse olemust ega mõista kogudust tema suure missioonita.
Küsimus koguduse eesmärgist on väga tähtis. Ükskõik, kas kohaliku koguduse tasandil, rahvuslikul või rahvusvahelisel tasandil tuleb meil selle küsimusega tõsiselt tegeleda. Meie vastus määrab sihid, abinõud ja strateegiad.
Britid John Hall ja Robert Mountford on uurinud ja analüüsinud paljusid tulemuslikult evangeeliumi kuulutavaid kogudusi maailmas ja kirjeldanud neid. Mõne sõnaga nende järeldustest.
Misjonaarne kogudus ehk evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus teab, mis ta on ja mille jaoks ta on.
Jumala rahva kogudus. Jumal on tema eluallikaks, Jumal on tema pühendumise ja kuulekuse eesmärk. See inimgrupp on kutsutud täitma Tema eesmärki. Selline kogudus teab, et ta on elav osa ülemaailmsest kogudusest ja on sellega vastastikuses sõltuvuses.
Apostellik kogudus. (Autorid ütlevad, et nad siiski julgevad kasutada seda sõna vaatamata suurele «pagasikoormale», mis terminiga kaasas käib. Apostel on läkitatu.) Kogudus teab, et ta on osa misjonaarsest liikumisest, mitte religioosne klubi.
Selline kogudus tunnustab oma apostelliku (kaugemale vaatava, uut tööd rajava) visiooniga juhtkonda, kes varustab Jumala misjoniplaani ellu rakendavaid inimesi. Selline kogudus püüdleb jumaliku elu lihakssaamise suunas kasvavas ja paljunevas usukogukonnas. Pidagem silmas, et ainult terve organism kasvab ja paljuneb! See on loomulik kasvamine.
Jüngreid kasvatav kogudus. Koguduse esmane eelistus on teha inimesi jüngriks. Silmas peetakse nii õpetuse kõrgetasemelist esitust kui ka rakendust. Tuletan meelde, et jünger on Jeesuse õpetusi rakendav isik, kes oma elu ja tunnistusega evangeeliumi edasi annab.
Misjonaarsel kogudusel on midagi pakkuda.
Kogudusel on selge ja eeskujulik ühine elu. Valitseb õhkkond, milles pidevas arengus on Jeesuse-sarnane elu, Vaimu vili ja armastavad suhted. Jeesus ütles: «Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.» (Jh 13:35) See on suur väljakutse XXI sajandi kogudusele. Tihti kogeme just selles valdkonnas suurt puudujääki.
Silmatorkav ja pühendunud vaimulaad, kus tähtsal kohal on ühine ja isiklik Jumala kummardamine, on järgmine asi, mis sellisel kogudusel inimesele on pakkuda. Selles koguduses kuulatakse Jumalat, palvetes aga on reaalsete inimeste tegelikud olukorrad. Inimesed on pühendunud kuulekalt Jumala teedele.
Kogudusel on pakkuda sõnum, mis puudutab inimest ja tema elu. Niisuguse sõnumi aluseks on selge veendumus ja väärtushinnang. Just see puudub suurel osal inimestest. Kogudus lubab Piiblil juhtida kogu oma elu. Selline kogudus usub, et Jumalal on ikka veel meelevald muuta elusid.
Kogudus hoolitseb oma kogukonna eest. Hoolitsetakse nii oma koguduse kui ka nende eest, kes on väljaspool oma koguduse liikmeskonda. See muudab Jumala riigi mudeli reaalseks palju laiemalt kui vaid koguduseliikmed. Silmas peetakse materiaalseid ja inimeste igavikulisi vajadusi.
Misjonaarne kogudus on kontaktis kogukonnaga enda ümber.
Kogudus mõistab selle kogukonna olemust, kelle keskel ta asub. Misjonaarne kogudus on arukas ning võtab kuulda neid, kes on rohkem kursis ümbritseva ühiskonna ja selle muredega. Kogudus analüüsib hoolikalt kogukonna olemust ja iseenda elu.
Kogudus rajab suhteid mittekristlaste ja sekulaarsete institutsioonidega. Ollakse dialoogis, kusjuures lähtutakse selgelt ja kindlalt kristlikust platvormist. Samuti on kogudus teatud partnerlussuhetes ühiskonnaga, mille kaudu ta peegeldab Jumala riiki. Tuleb öelda, et paljud meie kogudused kannavad endaga veel nõukogudeaegset pärandit – ollakse suletud oma seinte vahele ja ei soovita/osata suhelda kellegagi väljaspool.
Kogudus muudab mittekristlaste seas levinud kristluse mainet. Kristlikusse kogudusse suhtutakse kohati kui tagurlikusse ja oma ajast maha jäänud nähtusesse. Kontaktid inimestega väljaspool kogudust aitavad seda pilti muuta.
Helari Puu, Eesti EKB Liidu president
(Järgneb.)
Ettekanne Eesti Evangeelse Alliansi aastakonverentsil 2003

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)