Esileht » Mitmesugust » Järjejutt »

Evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudus 1. osa

30.04.2003 | | Rubriik: Järjejutt

Ettekanne Eesti Evangeelse Alliansi aastakonverentsil 2003

Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele.
Matteuse evangeelium 5:13–15
SOS signaal on kõlanud ning kõlab jätkuvalt meie ühiskonnas. Kallid kaaskristlased, meil tuleb jagada evangeeliumi kristlikku elu elades ja oma Päästjast tunnistust andes. Eesti Evangeelse Alliansi eestseisus on palunud mul rääkida evangeelsele kuulutusele orienteeritud kogudusest.
Olen kasvanud pastori peres, kelle südamel oli eriliselt soov kuulutada evangeeliumi. Ka minu vanaisa oli paljudes kogudustes oodatud kõneleja. Antud teema üle on sundinud mind rohkem mõtlema minu praegune amet.
Jumal viib oma eesmärgid maailmas ellu kõigi Kristuse järgijate, oma koguduse kaudu. Kusjuures võime väita, et igaühel on oma vastutuspiirkond, mis tuleb täita hea sõnumiga Jeesusest Kristusest. Kõikidel kirikutel Eestis on vastutuspiirkonnaks terve meie maa; erinevatel kirikutel on selles oma osa, igal kogudusel on oma vastutuspiirkond ja igal kristlasel oma.
Viimastel aastatel on kristlikel juhtidel süvenenud arusaam, et omame koguduse misjonaarsest olemusest vale pilti või lihtsalt ignoreerime seda. Samas võib kogudus olla muutnud kultuuriliselt irrelevantseks (väheoluliseks – toim.). Midagi on kogudusega lahti. Pastor Allan Laur ütles, et Eesti kristlikule kirikule on vaja uut identiteeti! Seostaksin seda kindlasti koguduse eesmärgi mõistmisega. Samuti peab silmas pidama, et praegune aeg erineb oluliselt 10–12 aastat tagasi rahvusliku ärkamisega kaasnenud vaimulikust ärkamisajast.
Üle terve maailma kujundatakse niisugust tüüpi kogudust, mida nimetatakse misjonaarseks koguduseks. Sedalaadi kogudused ongi orienteeritud evangeelsele kuulutusele, nagu kõlab käesoleva ettekande pealkiri. Kindlasti tähendab väljend «misjonaarne kogudus» palju rohkem kui vaid meie tavalist mustvalget pilti evangeelsele kuulutusele suunatud kogudusest, kuid minu arvates on just selles asja tuum. Selline kogudus mõistab, kuivõrd vitaalselt on ta ühendatud nii Jumalaga kui ka teda ümbritseva maailmaga.
Küsimus on, missugune on evangeelselt kuulutav kogudus. Selleks, et olla evangeelselt kuulutav kogudus, peame omama ettekujutust kohalikust kogudusest. Usun, et kohalik kogudus on Jumala esmane tööriist evangeeliumi kuulutamiseks üle kogu maailma. Kohaliku koguduse kohuseks on kuulutada evangeeliumi oma lähikonnas, hoolitseda koguduste rajamise eest lähikonnas elavate eri rahvuste hulgas. Samuti on kohaliku koguduse kohuseks hoolitseda koguduste rajamise eest väljaspool lähikonda.
Kohalik kogudus pole mitte ainult Jumala esmane tööriist kuulutada evangeeliumi üle maailma, vaid evangeeliumi kuulutamine on kohaliku koguduse esmane prioriteet. Ükski muu tegevus ei tohi olla tähtsam kui evangeeliumi kuulutamine kohaliku koguduse kaudu.
Kõik teised kohaliku koguduse tarvilikud tegevused peavad olema allutatud evangeeliumi kuulutamisele. Kasutades Fulleri Teoloogilise Seminari õppejõu Charles Van Engeni sõnu, võime öelda, et kohalik kogudus on kui Jumala misjonirahvas oma kontekstis.
Üsna tihti näeme, et koguduse elu on koondunud traditsiooniliselt jumalateenistuse, õpetuse, abistamisteenistuse ja evangeelse tegevuse ümber. Iga tegevus niisuguses koguduses võitleb väljendusõiguse ja rahalise eelarve eest ning neid tuleb pidevalt tasakaalustada. Tulemuseks on suuremalt jaolt tarbijamentaliteediga egotsentriline kohalik kogudus.
Sellist kogudust võime nimetada programmikeskseks koguduseks. Tähelepanu on pööratud sissepoole, ollakse ametis iseendaga. Sellisel kogudusel puudub tegelikult arusaam, kes on kogudus, kes nad on seoses lähiümbrusega.
Ka koguduste juhid ei ole võibolla kunagi endalt küsinud, miks meie kogudus üldse eksisteerib. Vaimulikes õppeasutustes koolitatakse töötegijaid, kes on õpetatud vaid säilitama oma koguduse liikmeid, hoidma neid rahulolevaina ja arusaamises, et pastoritelegi tuleks palka maksta.
Evangeelset tööd või misjonitoetust nähakse kui raha saatmist kuhugi väljapoole oma kogudust. Ma ei räägi suuremate ühiste ettevõtmiste vastu, mida üks kohalik kogudus pole võimeline läbi viima, kuid peamine misjonitöö toimub siiski kohalikul tasandil.
Teine võimalus vaadelda kohaliku koguduse olemust ja tegevust on kirjeldada seda terminiga «misjon (või evangelism) kui elulaad». Sellise koguduse tuum on evangeelium, Jeesus ja tema suur misjonikäsk.
Kõik niisuguse koguduse tegevused – jumalateenistus, õpetus, abistamisteenistus ja otsene evangeelne tegevus – on selle tuuma teenistuses. Niisugune kogudus küsib alati, kuidas on üks või teine tegevus seotud peamisega, tuumaga? Kui keegi kogudusest pakub välja uue tegevuse, siis vaadatakse, kuidas see seostub eesmärgiga!
(Järgneb.)
Helari Puu, Eesti EKB Liidu president

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)