Euroopa oikumeenikud vaagisid väärtuseid

Tallinnas Pühima Lunastaja Püha Birgitta ordu kloostris 15.-18. aprillini toimunud Euroopa oikumeeniliste nõukogude peasekretäride kohtumisel arutleti, millised on ühineva Euroopa väärtushinnangud ja millised need olla võiksid.
Järjest multikultuurilisemaks kujunevas Euroopas on esindatud erinevad kultuurid ja eetilised süsteemid ning seepärast on vajalik tähelepanu pöörata Euroopa eetilistele alustele, tõdesid kohtumisest osavõtjad.
Enam kui kahtekümmet tippoikumeenikut erinevatest Euroopa riikidest oli kohtumise avapalvusel tervitama tulnud roomakatoliku kiriku apostlik administraator Eestis peapiiskop Peter Zurbriggen, kes ütles, et just Euroopa servas asetsev Tallinn on hea paik arutamaks Euroopa keskseid väärtuseid erinevate kirikute koostöös.
Solidaarsus Euroopa alusväärtusena
Kohtumise üks peaettekandjaid, enam kui 120 kirikut ühendava Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Keith Clements nimetas Euroopa kui terviku ja ka ELi laienemise alusväärtusena solidaarsust. Solidaarsust pole aga kerge saavutada debatis erinevate eetiliste väärtushinnangute ning traditsioonide vahel.
Eetiline väärtusdebatt käib erinevate arusaamade vahel inimese elust – eutanaasia, embrüosiirdamine, geeniuuringud ja inimlik seksuaalsus on ehk kõige teravamad väitlusteemad.
Kuid ka ida- ja läänekirikute erinevad lähenemisviisid inimese ning Jumala suhtele tingivad erinevaid eetikamalle, tõdes Keith Clements.
Liberaalsete ja konservatiivsete arusaamade pingeväljas seisvad Euroopa kirikud on nõnda üsna keerukas seisus väljendamaks ühiskonnale tervikuna ühtseid väärtushinnanguid.
Religioon on taandunud privaatsfääri
Soome luterliku kiriku uurimiskeskuse juhataja Kimmo Kääriäinen kaardistas erinevates Euroopa riikides tehtud sotsioloogilisele väärtusuuringule viidates, mida tänases Euroopas väärtustatakse. «Ühiskondliku vastutuse ja moraali osas kehtivad kõrged põhimõtted, kuid religioon eetilise alusena mängib rolli vaid isiklikus moraalsuses,» sõnas Kimmo Kääriäinen.
Euroopa väärtusuuring toob välja ka seda, et ühes või teises riigis domineeriv usutunnistus või konfessioon ei määra ära moraaliväärtuste taset. Samuti pole n-ö postkommunistlikud riigid vaadeldavad ühe tervikuna, kuna moraaliväärtuste osas on neis silmapaistvaid erisusi.
Sama silmapaistvad erisused võivad olla selle vahel, kuidas aktiivsed uskujad ja religioosselt leiged inimesed üht või teist moraaliväärtust hindavad. Ning samas – paljudes maades pole religioosselt aktiivsete ja mitteaktiivsete inimeste seisukohad näiteks abordi suhtes kuigi erinevad.
Järgmine kohtumine on Bratislavas
Euroopa oikumeenikud kohtusid Tallinnas ka Eesti Vabariigi siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajatega ning kuulasid siseministeeriumi usuasjade osakonna peaspetsialisti Ringo Ringvee ettekannet kiriku ja riigi suhetest Eestis. Eesti situatsioon, kus erinevatele religioossetele kogukondadele on seadusandluses antud üsna võrdsed võimalused, äratas Euroopa oikumeenilistes liidrites elavat huvi.
Tallinna metodisti kirikus peetud ühisel mitmekeelsel (eesti, inglise, armeenia ja ladina) jumalateenistusel teenisid oikumeeniliste nõukogude juhid koos kohalike kirikute esindajatega.
Järgmine Euroopa oikumeeniliste nõukogude tegevjuhtide kohtumine toimub 2005. aasta kevadel Bratislavas, Slovakkias. Teemaks saab olema kristlik misjon ja identiteet sekulariseerunud Euroopas.
Tauno Teder