Esileht » Arvamused » Arvamus »

Euroopa Liit, kristlus ja lobitöö

10.09.2003 | | Rubriik: Arvamus, Kolumn

Poola kardinal Glemp ütles suve hakul, et tema toetab küll Euroopa Liitu, kuid «ainult koos Jumalaga». Nüüd on Poola rahvahääletusel oma «jah» öeldud, juulis valmis Euroopa Liidu põhiseaduse eelnõu.
Paavst Johannes Paulus II väljendas augustis oma pettumust, et Euroopas on väärtuskriis ja ta eemaldub oma kristlikest juurtest. Paavst on püüdnud veenda Euroopa Liidu riikide juhte, et põhiseadus vajab siiski väga selget viidet Jumalale ja kristlikule usule. Paavst teeb lobitööd ning loodab, et uute liikmesmaade lisandumisega hakatakse Euroopa Liidus religiooni tahku tõsisemalt võtma.
5.–7. septembrini Riva del Gardas kohtunud laienenud Euroopa Liidu liikmesmaade välisministritest enamus ei toetanud Euroopa Liidu põhiseaduse eelnõu praegust sõnastust ning nägid vajadust muuta eelnõu teksti. Põhiseaduse eelnõu praegust teksti toetasid vaid kuue Euroopa Liidu liikmesmaa välisministrid. Kõige olulisemate muutmist vajavate küsimuste seas oli endiselt «viide kristlusele põhiseaduses». Ei ole päris täpselt teada, kui paljud eelnõu tekstiga mitte rahul olnud välisministritest pooldavad sellise viite sisseviimist ja mitmendal kohal tähtsuselt see ettepanek eelnõu parandusettepanekute seas on, kuid küsimus on endiselt lahtine ja aega teha ettepanekuid eelnõu muutmiseks veel on.
Paavst pole ainus, kes Euroopa Liidu juures lobitööd teeb. Möödunud nädalal ütles Türgi peaminister Recep Tayyip Erdogani Saksamaa visiidil, et EL peaks võtma endi hulka sekulaarse islamiriigi Türgi ning EL peaks lakkama olemast kristlik klubi, mida ta «siiani on olnud». Põhjenduseks ütles ta, et riigis käivad demokraatlikud reformid, plaanitakse tühistada surmanuhtlus, pühendutakse Lääne demokraatia väärtustele ning ollakse saamas eeskujuks kogu islamimaailmale. Erdogan ja paavst teevad lobitööd seega vastandlikes suundades.
Tasub meeles pidada, et Euroopa Liidul on religiooniga küllalt vähe pistmist. Ja kui püüdagi mõelda Euroopa Liidust religiooni vaatenurgast, tekib rohkem küsimusi kui vastuseid. Millist lobitööd hakkab religiooni koha pealt tegema Euroopa Liidus Eesti? Toetada viidet kristlusele ELi põhiseaduses tundub Eesti puhul veidi paradoksaalne ajal, mil Eesti põhiseaduses selline viide puudub. Kui aga ühel päeval Euroopa Liidu põhiseaduses on viide kristlusele, kas siis vajaks sellist täiendust ka Eesti põhiseadus? Kuidas me muidu kuulume Euroopasse, kui see tunnistab ühe oma alustalana kristlust?
14. septembri rahvahääletusel otsust tehes me ei tea, mis suunas religiooni osas Euroopa Liit liigub, küll aga saame otsustada, kas meie oleme suuna-andjate seas.
Alar Kilp

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)