Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Euroopa kultuuri heaks

27.10.2021 | | Rubriik: Kultuurielu

Uku Masingu artikkel „Kiriku ülesanne kultuurimandumisel“ (Tänapäev nr 5/6, 1940; taasavaldatud Uku Masingu rmt „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“, Ilmamaa, 1993) valmis ajal, kui Teine maailmasõda oli juba alanud ja Nõukogude Liidu okupatsiooniväed olid Eestis. Kuid maksis veel Eesti kroon ja lehvis sinimustvalge, kohati kõrvuti punalipuga. Siiski depressioon süvenes ja see on tuntav ka kultuuri kestmisele pühendatud Masingu artiklis. Tema 80 aasta tagused mõtted on värsked ka tänapäeval.

Polühistor Uku Masing tõdeb, et just kirik säästis Euroopale kreeka-rooma kultuurist teadmisi. Ilma kirikuta oleksid uhked germaanlased hävitanud kõik, mis andis hävitada. Sest neil ei olnud kombeks luua uusi varasid, vaid kulutada vanad. Kuid nad hoolisid kirikust ja preestreist. Teine maailmasõda näitas, et võitlevad pooled ei hoolinud ei kultuuriväärtustest ega pühakodadest, pommitati nii kaitsetut Tallinna kui õnnetut ülerahvastatud Dresdenit. 

Masing küsib, kes on praegu arukas kultuuri säilitamiseks, ja arutleb, et teadlased võib kõrvale jätta kohe. Kunstnikud ja kirjanikud ka ei tule arvesse – miks, seda võib näha Rooma langusajast. Propaganda oli oluline siis ja on nüüdki. Poliitikuid ta kõne alla ei võtagi.  

Ainult mõne üksiku meie kirjaniku kohta raatsib Masing öelda, et ta on intelligentne. Tema meelest ollakse veendunud, et oluline ei ole intelligents, vaid veenmisjõud, dogmagoogsus. 

Masing arutleb, et vaevalt teoloogide hulgas oleks intelligentsete protsent suurem kui mujal. Kuid siin tuleb appi kirik kui asutus, sest temas üks täidab teise puuduse. Mõnel maal ongi juba nõnda, et kirik ja teoloogid tunduvad jäävat ainsaiks intelligentsikantsideks ega anna alla lõhkujaile. Võiks väita, et kiriku ülesandeks praegusel ajal on otsida üles olemasoleva kultuuri vead ja näidata nad kätte ning anda parandamisvahendid. (Need sõnad kuuluvad ikka Uku Masingule). 

Masing jätkab: „Kuid sellega ei tule kirik toime, sest osal teoloogidel on küllalt hea elada ka selles lagunevas hurtsikus ja need, kes tahaksid hakata asja põhjast peale, ei suuda seda enam, sest keegi ei hooli nendest. Seepärast jääb ülesandeks suurendada kõigiti kiriku ja ta ametnike haridust, nende intelligentsi kasvamist soodustada kõige kiuste. Need haritud inimesed peaksid suutma midagi vedada läbi tulevast pimedusajast ja anda võimalused uue kultuuri rajamiseks. Oluline on, et ei oleks vaja hakata peale nii algusest, kui oli iirlasil, rajades euroopa kultuuri.“

Viimase lausega seadis Masing lugeja mõistatuse ette: kas iirlased rajasid Euroopa kultuuri ja hoidsid seda Euroopa sõdades? Ilmselt polühistori mõte liikus kiirustades, jättes selgitamata väite tagamaa. Ja enam temalt küsida ei saa, miks ta sellise mõtte kirja pani. Tuleb ise otsida ja seda ma püüdsingi. Ehk keegi parandab. 

Jaan Lahe kinnitab, et Euroopa kultuuri sügavamad juured peituvad vanades Lähis-Ida kõrgkultuurides. Küllap sellega nõustuksid nii Uku Masing kui temaga samal 1909. a sündinud orientalist paguluses Artur Võõbus. Viimase usk Eesti Vabariiki oli nii suur, et EW passiga rändas ta nelikümmend korda mööda Orienti. 

Näib, et Masing eeldas oma lugejalt nii ajaloo kui kultuuriloo tundmist. Ilmselt pidas ta iirlaste all silmas kelte, kellest iirlased põlvnevad. Mõnisada aastat eKr peeti neid koos pärslaste ja sküütidega üheks kolmest rahvast barbarite Euroopas. Keltide hingel on Rooma rüüstamine aastal 390 eKr. Vahemere äärest valgusid keldi agressiivsed hõimud lääne poole Galliasse, Britanniasse ja Iirimaale. Iirimaa ei kuulunud kunagi Rooma impeeriumi koosseisu.

Kui Julius Caesar vallutas Britannia ja rikas ametlik druiidi religioon oli minema pühitud, läks druiidide tarkus põranda alla ja rändlaulikud kandsid oma teadmisi laiali, andes neid edasi salaja usku pöördunutele, kui nad meelelahutuseks vanu laule laulsid. Kristluse vastuvõtmine algas Iirimaal 4. sajandi lõpus. Iirimaa jäi kõrvale sõdadest ja germaanlaste vallutusretkedest, mis aitas pühenduda vaimule.

VI sajandil saab Iirimaast lääne kultuuri ja õpetatuse keskus, tema kloostrikoolid valmistasid ette Mandri-Euroopale ristiusu preestreid. Iiri munkade panus varasel keskajal ladina kultuuri säilimisele on märkimisväärne.

Erilise koha omandab Euroopa kultuur ja tema kaheldavaiks uuendatud väärtused tänapäeval, kus Eesti on saanud juriidiliselt täisväärseks Euroopa Liidu liikmeks. Koos maksukohustuste täitmisega peaks Eesti valvama ka Euroopa traditsiooniliste vaimsete väärtuste säilimise üle. Meie sõnakasutuses viidatakse Euroopa väärtustele pea iga päev, jättes ütlemata, kas need pärinevad kõik Euroopa Liidu loomisest või oli midagi varem olemas ja millised need siis olid – kristlikud või midagi muud.

Kas Uku Masingu programmilised ideed aitavad püsida Euroopa kultuuril, mille aluseks peaks olema vaimukultuur? Kas Eesti võiks täita täna samu ülesandeid mis Iirimaa varasel keskajal? Kas inimlike vigade ja väärsammude kõrvaldamise jätame omakasupüüdlikult Jumala hooleks? Kas hakkame kasutama visionäär Uku Masingu üleskutset kirikule Euroopa kultuuri hoidmisel? Koroona ja muutuv kliima võivad olla ülerahvastatud ja ülelinnastunud Maal Egiptuse nuhtluse alguseks. Pill tuleb pika ilu peale.

Jaak Uibu

meditsiinidoktor     


Artikkel on ilmunud pikemas versioonis ajalehes Raplamaa Sõnumid.

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)