Esileht » Arvamused » Artikkel »

Euroopa Kirikute Konverentsi Keskkomitee kogunes töökoosolekule

29.10.2008 | | Rubriik: Artikkel

Viis aastat on Euroopa Kirikute Konverentsi (EKK) Keskkomitee tööst EELK esindajana osa võtnud õpetaja Hedi Vilumaa. Alljärgnevalt annab ta ülevaate viimasest töökoosolekust, kus teiste päevakorrapunktide seas otsustati ka Moskva patriarhaadile alluvat Eesti õigeusukirikut liikmeks mitte vastu võtta.
2003. aastal valitud keskkomitee volitused hakkavad lõppema. 6.–11.oktoobrini peeti viimane selle koosseisu istung Küprosel. EELKd esindas allakirjutanu, vaatlejana oli kohal EKK assotsieerunud liikme, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Tauno Teder.
Vene õigeusukirik peatas osaluse
Pingeliselt kinnise istungiga alanud koosolek samamoodi ka lõppes: otsust jäid ootama mitmed küsimused ja probleemid. Töötajate ja juhtkonna vahelised suhted, komisjonide otsused ja tegevus, uute liikmete vastuvõtmine – need põhjustasid pikki arutelusid ja teravaid reaktsioonegi.
Eestit puudutas sel korral eriti Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) soov saada EKK liikmeks. Suurte pingete ja survestatud olukorra tõttu otsust ei langetatud, vaid jäädakse ootama õigeusu kirikute omavaheliste kõneluste tulemusi.
EKK president Jean-Arnold de Clermont, kes selle aasta aprillis EKK delegatsiooniga Tallinnas viibis, rõhutas, et kirikute ülesanne on inimesi aidata, mitte neist üle astuda. Presidendi seisukoht oli, et Eesti õigeusukirikuid silmas pidades ei ole võimalik vahetada pidevalt ajalugu ning tallata jalge alla kehtivaid väärtusi.
Pikkade diskussioonide ja sõnavõttude tulemusel katkestas oma osalemise hääletamisel Konstantinoopoli patriarhaadi esindus ning nõudis kiriku kanoonilise korra järgimist, tunnistamata MPEÕK iseseisvust. Moskva patriarhaadi esindajad reageerisid aga presidendi poolt väljaöeldule oma töö katkestamisega EKKs.
Nii nagu ei kiidetud heaks sel korral MPEÕK liitumist, ei võetud liikmeks ka Armeenia Evangeelset Kirikut, kelle puhul sai samuti määravaks iseseisva kiriku statuut.
Assamblee tuleb kokku Lyonis
Lisaks ülekeevaid reaktsioone põhjustanud küsimustele tegeles keskkomitee teiste oluliste asjadega. Lõpukorrale jõudis ühinemine CCMEga (Churches’ Commission for Migrants in Europe), mida alustati 2005. aastal. Samal ajal ja samas paigas toimunud CCME assamblee võttis samuti vastu otsuse ühineda EKKga.
Nüüdsest on migratsiooni teemadega tegelev komisjon (Churches and Migrants) üks EKK kolmest komisjonist peakorteriga Brüsselis. Pärast pingelisi selgitusi ning väga head aastaaruande esitlust jätkab Brüsselis ja Strasbourgis tööd komisjon Church and Society ning veidi kahvatumalt ja küsimusi tekitades komisjon Churches in Dialogue Genfis.
Ei olnud kerge aruandjatel ega hindajatel – keskkomitee seati tihti halvasti või ühekülgselt korraldatud tegevuse parandamist nõudma ning töötajate personaalküsimusi lahendama, mis tekitas komplitseeritud hingehoidlikke olukordi.
Ühe suurema teemana läbis istungeid 13. EKK assamblee korraldamine ja läbiviimine Lyonis 15.–21. juulini 2009. Assamblee peamoderaatoriks valiti dr Allison Elliot. Eelnevalt plaanitakse kokku saada regionaalselt, nii kogunevad eraldi enne Lyoni kohtumist Põhjamaade kirikute esindajad ning Euroopa protestandid. Ka Eesti on neile kohtumistele oodatud. Huvitava üleskutsena ka meie jaoks tuleb esile tõsta assamblee ettevalmistusena läbiviidavat üliõpilaste esseekonkurssi (vt lisa).
Ette näidata arengukava
Nagu alati kuulub keskkomitee kompetentsi peasekretäri, presidendi, kõikide komisjonide, rahandusosakonna ja väiksemate töörühmade aastaaruannete vastuvõtmine. Et tööd tehakse aasta ringi ja süsteemselt, on tulemused üldiselt head.
Huvitav oli näiteks Tulevikukonverentsi kokkuvõte, mille näol oli sisuliselt tegemist EKK suurepäraselt koostatud arengukavaga. Pärast pikki arutlusi võeti vastu EKK põhikirja ja muid dokumente puudutavad parandusettepanekud.
koosolekud kestsid sageli hiliste õhtutundideni, mille järel võttis keskkomitee liikmeid külalislahkelt vastu kas kohalik metropoliit, Küprose esindaja Euroopa Liidus või kohalik linnapea. Üldise heakskiiduga võeti vastu ka Euroopa kirikute ühine seisukoht Küprose küsimuses, taunides Türgi okupatsiooni riigis, ning rahandus- ja majanduskriisi kohta maailmas.
Seekordne istung kujunes rahutuks ja raskeks. Ees seisab assamblee, kus organisatsiooni valitakse juhtima uus keskkomitee. EELK-l on olnud tänuväärne võimalus viie aasta jooksul osaleda selle töös. Kuidas läheb edasi, saab näha tuleva aasta juulikuus.
Kõik istungit puudutavad materjalid on saadaval EELK konsistooriumis.

Hedi Vilumaa,
EELK esindaja Euroopa Kirikute Konverentsi Keskkomitees

  • Euroopa Kirikute Konverents
    • Asutatud 1959. aastal.
    • Hõlmab 126 esindajat ortodoksi, protestantliku, katoliku ja anglikaani kirikust, samuti 43 assotsieerunud liikmesorganisatsiooni.
    • Peakorterid asuvad Genfis, Brüsselis ja Strasbourgis.
  • Esseekonkurss noortele teoloogidele
    Euroopa Kirikute Konverents kuulutab välja esseekonkursi noortele teoloogidele kuni 30. eluaastani 13. EKK assamblee teemal «Called to One Hope in Christ». Essee tuleb esitada inglise, saksa või prantsuse keeles.
    Essee pikkuseks on kaks A4 lehekülge. Töö peab olema oikumeenilise tähendusega ning suunatud laiale auditooriumile. Parimad esseed publitseeritakse EKK veebilehel.
    Auhinnad: I preemia 1000 eurot, II preemia 600 eurot, III preemia 400 eurot. Auhindade juurde kuulub osalemine assambleel Lyonis (juulis 2009).
    Esseede esitamise tähtaeg on 30. jaanuar 2009; tulemused tehakse teatavaks 31. märtsil 2009.
    Täpsem info: www.cec-kek.org; www.assembly.ceceurope.org.

3 Kommentaari artiklile “Euroopa Kirikute Konverentsi Keskkomitee kogunes töökoosolekule”

  1. von Volcker ütleb:

    Matsit euroopas ,see on naku seat lautas, ei oska isseki nuga käes hoita , ainult sika veristata.

  2. Ustav kodanik ütleb:

    Konverensid on ikka tähtsad, eriti kui nad on välismaal. Ja meie preestrid on nii kukud ja targad, et kindlasti on neist kasu ka meie Euroopas.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)