Esileht » Arvamused » Arvamus »

Euroeelarve ja kirikud

01.12.2010 | | Rubriik: Arvamus

Peaminister Andrus Ansip nimetas septembris riigikogule järgmise aasta riigieelarve eelnõu üle andes seda uue majanduskasvu eelarveks. Loomulikult väärib äramärkimist ka see, et tegemist on Eesti esimese euroeelarvega. Kui suures mahus on aga nädala pärast lõpphääletusele minevas eelarves pööratud tähelepanu kirikutele?
On hea meel tõdeda, et kirikutele tehtavad eraldised on 2011. aastaks kavandatud käesoleva aastaga üldiselt samal tasemel. Peamised vahendid usulistele ühendustele tulevad siseministeeriumi (regionaalministri) ja kultuuriministeeriumi eelarvest.
Regionaalministri valitsemisalas on usuliste ühenduste toetuseks planeeritud 671 072 eurot (10,5 miljonit krooni). Sellest ümmarguselt 80% jagatakse Eesti Kirikute Nõukogu vahendusel ja ülejäänud otselepingutega. Eraldise raames toetatakse eelnõu seletuskirja kohaselt Kirikute Nõukogu kaudu oikumeenilist tegevust, sh rahvusringhäälingu vaimulikke saateid, kirikutevahelist laste- ja noorsootööd, kirjastustegevust (sh elektroonilised väljaanded), siseriiklikku ja rahvusvahelist religioonidevahelist dialoogi, munkade ja nunnade ravikindlustust, meediaväljaandeid Eesti Kirik ja Raadio 7, Eesti Piibliseltsi, Meremeeste Misjoni korraldamist, konfessionaalsete kõrgkoolide korraldatavat täiendusõpet jm oikumeenilisi projekte.
Pühakodade programmile läbi muinsuskaitseameti suunatavate eelarvevahendite hulk kahjuks käesoleva aastaga võrreldes ei suurene. Programmi maht on 560 486 eurot (ligi 8,77 miljonit krooni), mis ilmselgelt ei ole piisav. Siiski on väljaspool programmi tehtud eelarves nimelised eraldised tervelt viiele kirikule ning seega suunatakse kirikuhoonete renoveerimiseks ja säilitamiseks kokku enam kui 31,3 miljonit krooni.
Need viis kirikuhoonet on Peterburi Jaani kirik (506 121 eurot),  Tartu Jaani kirik (255 647 eurot; renoveerimiseks võetud laenu tagasimakseteks, riigipoolne kohustus lõpeb 2012. a), Narva Aleksandri kirik (117 924 eurot), Tartu Pauluse kirik (498 510 eurot; rekonstrueerimisprojekt on valmimisjärgus, korrastatakse tiibhoonet ja kirikuhoone keldrikorrust) ja Kuressaare Laurentiuse kirik (63 912 eurot).
Järgmisel aastal on võimalik alustada ettevalmistusi ka kirikuhoonete kindlustamiseks, mis esimese sammuna eeldab koostöös kirikutega kindlustusvajaduste väljaselgitamist ja pakkumiste võtmist võimalikelt kindlustusfirmadelt. Kindlasti väärib seoses riigieelarvega märkimist ka kaitseväe-, vangla- ning politsei- ja piirivalvekaplanaatide tegevuse finantseerimine.

Erik Salumäe
,
riigikogu liige (Reformierakond)

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)