Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Et riigipiir oleks nähtav, valvatud ja kaitstud, tehakse tõsist tööd

22.12.2014 | | Rubriik: Ühiskond

Piki riigipiiri kulgevat puidust rada on piirivalvuril koeraga hea liikuda. Ka nendel aastaaegadel, kui madal pinnas on kobraste ulatuslikust «maaparandusest» suurveega üle ujutatud.

Kui valvatud on Eesti piir ja seeläbi kaitstud Eesti riik, seda käis Eesti Kirik uurimas jõulukuu alul Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piiril Misso vallas Luhamaal, kus on käimas ulatuslik piiriala mõõtmine, tähistamine ning puhastamine metsast ja võpsikust.

Kui Tartus oli varahommikul ilm veel sompus ja taevas maadligi, siis Võrust kagu suunas sõites hajuvad pilved ning mida lähemale riigipiirile, seda kirkamaks talvised loodusvaated muutuvad. Luhamaa bussijaamas ootab RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus) tähisega džiip, kust RMK Kagu regiooni juht Raivo Võlli ja piiril töid juhatav praaker Vello Pähn terekätt tulevad ulatama. Eelneva kokkuleppe alusel on nad korraldanud kirikulehe ajakirjanikele ligipääsu korrastustöödele piiril, mis viimastel kuudel on Eesti elanikkonna tähelepanu keskmes. Incognito piirialale jalutama minek pole soovitav (loe: ametlikult lubatud).

Hõre püsiasustus
RMK maastur ees ja Eesti Kiriku sõiduauto kannul, nõnda jätkame retke kagupiiri suunas. Umbes 20 minutit vältab see mööda libedat, ent korralikult kruusatatud kõigiti võrumaalikku singa-vonga-üles-alla-teed, kus üks pime kurv ajab teist taga. Asukoha määramist hõlbustavad teeäärsed sildid külanimedega: Kriiva, Kossa, Toodi, Kivioru … Möödume taludest, kus elutegevust raske aimata. Silma riivavad sisselangenud katused ja hoonete vared. Ühtki korstnasuitsu ei paista. Mõne elamise puhul on mõistetav selle kasutamine suvekoduna. Siis ometi – ah kui rõõmus pilt! – üks tubli krants koerakuudi ees linnauntsakate peale haukumas. Seejärel möödume karjakoplist, kus on hobused ja lihaveised, ning toeka heki taha varjunud talukompleksist. Püsiasustus on hõre, inimesed lahkuvad tööotsingute ettekäändel, selgitatakse meile hiljem.
Järsk vasakpööre markeerib sihtpunkti jõudmist. Autost väljudes jääb pilk piirisildile: hoiatav labakäe kujutis koos edasiminekut keelava tekstiga eesti, vene ja inglise keeles. Seltskonnaga liitub piirivalvur Heiki Ilves, kes meilt isikut tõendavat dokumenti küsib ning meie andmed, samuti tuleku motiivi üles kirjutab. Ühtlasi annab ta RMK-meestele aru, et maamõõtjad firmast Hades AS on kohal ja töötavad.
Üle järjekordse mahajäetud majapidamise õueala liikudes laskume poolenisti jääkatte alla jääva jõe orgu ning edasi seisame katsumuse ees tõusta üles selle järsust vastaskaldast. Härraste liikumiskiirus dikteerib meiegi tempo, mis ei anna mahti seisatada hunnitute vaadete imetlemiseks. Uued, paarimeetriste vahedega asetuvad piirisildid lubavad oletada, et oleme kohal. Raske on sisemist erutust eirata. Siin ongi piir. Mitte üksnes kahe riigi, vaid ka erinevate maailmavaadete vahel.

Kõrget müüri pole
Tähtsat joont ei markeeri okastraat või kõrge müür. Ka loodus ei anna piiri olemasolust märku. Või siiski. Nimelt kulgeb rajajoon mitmeid kilomeetreid piki Pedetsi jõge, mille veed saavad alguse Haanja kõrgustikult ja suubuvad Lätis Daugavasse. Kus jõgi piiriks, on küsimused piiri koordinaatidest ülearused, aga muus osas on vaja maamõõtjate professionaalsust, mis lubab vastavate mõõteriistade abiga riigipiiri sentimeetri täpsusega maha märkida. Üks ülearune samm on fikseeritav juba piiririkkumisena. Siinjuures on mõistetavad seeneliste-marjuliste tahtmatud korrarikkumised, mida ei ole alati piirivalvepatrullgi jõudnud fikseerida.
Enne käimasolevaid puhastustöid oli siin paras võpsik ning piir kulges piirisiltide vahel aimatava joonena, mida tsivilistil raske märgata. Meile näidatakse paari meetri laiust riba, mille piirivalvurid oma jõududega ATVga ja koertega läbimiseks võsasse on saaginud. Kui pärast Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohveri Venemaale viimist näidati teleuudistes juhtumiga seotud piirilõiku, oli kodanike jahmatus suur. Kas niimoodi ongi kaitstud meie idapiir, küsiti õigustatud nördimusega.

Piir korrastatakse
Raivo Võlli sõnul algasid neil läbirääkimised siseministeeriumiga piiriala puhastamiseks juba maikuus ja piiriintsident Kohveriga vaid andis sellele kohe rohelise tule. Tänane pilt kohapeal aga kinnitab, et riik on jõuliselt olukorra muutmisse sekkunud, volitades RMK, maa-ameti ning politsei- ja piirivalveameti piiri korrastama. Selleks tuleb kümnemeetriselt ribalt eemaldada puud ja võsa, puit metsast välja vedada ning lõpuks pinnas tasandada.  Kusjuures viie meetri laiuselt kultiveeritakse siia nn jäljeriba ning piiril toimuv on pidevalt jälgitav varjatud kaamerate abil.
Eesti piir korrastatakse puidu müügist saadud tulust, selgitab Raivo Võlli, kinnitades, et RMK ei soovi ühtegi senti kasumiks. Tööde tähtajaline lõpetamine 2015. aasta kevadeks on tema sõnul kõigiti reaalne. Aega ja energiat nõudvam töölõik on läbirääkimised eramaaomanikega, kellelt on vaja saada nõuetekohane luba maa kasutamiseks. Inimesed on erinevad, laiutab Raivo Võlli käsi. Mis ühele on patriootilisel kaalutlusel enesestmõistetav, on teisele ärilise küsimusena läbirääkimiste teema. Kuigi riik kompenseerib rahaliselt omanikele tekitatud kahju. Samuti saavad maaomanikud avaldada soovi, kas on langetatud puidust huvitatud. Enamasti näeb valitud skeem ette palgid omanikule ja alusmets RMK-le, kes laseb võsa ja oksad hakkida ning suunab siis soojusjaamadesse.
Piki piiri edasi liikudes oleme jõudnud keset kõrget metsa nn vahelaoplatsile, kus toimub puidu ajutine ladustamine. Meie pilgu all ongi lõppemas palkide paigutamine pikale järelhaagisega metsaveoautole. Saame kuulda, et koorem on teel Toftan ASi saeveskisse. Suurteks mägedeks kuhjatud palkide otstel on salakeelsed märgid, millest Raivo Võlli oskab välja lugeda, millised puud lähevad laudadeks ja millistest saab paber või midagi muud.

Piirijõgi õue all loksumas
Aga meie retk jätkub. Kilomeetriste intervallidega. Vahepeal peame järjekordse palgiveoauto mööda laskma. Siis jälle oleme sunnitud teed andma Harvesteri metsalõikuritele, saades samas imetleda nende võimsust, kui nad mastimände mängleva kergusega juurelt lõikavad ja okstest puhastavad.
Veel kevadel olla nähtud selle maadligi majakese, mille õuele jõuame, ukse ees memmekest istumas. Puurkaevu kaanel kummuli ämbrit pole ammu pruugitud. Tabalukuga välisukse sisse on uuristatud mitu ristimärki. Et kuri edasi ei pääseks, teab Vello Pähn kohalikke kombeid. Loetud meetrid üle piirijõe on silmata triibulist piiritulpa, mis annab teada naaberriigi kohalolust. Ka meie pool kaldal on mitu piiriteadet, mis sekundeerivad idanaabri maamärgile. Naljakas mõelda, et kell on ühel pool jõge 13, aga teisel kaldal juba 14.

Kolme riigi kohtudes
Läbi Parmu küla ning samanimelise looduskaitseala kulgeb kitsuke tee, mis viib Eesti riigi lõunapoolsemasse tippu, kus kokku saavad Eesti, Läti ja Venemaa riigipiirid. Oma auto oleme maha jätnud, sest siinne ajutine tee on läbitav vaid maasturiga. Viimase otsa läheme aga jalgsi. Piir Venemaaga jookseb siin taas piki Pedetsi jõge. Kus mets kasvab, on Venemaa, kust mets maha võetud, on Eesti – selline on teine võimalus Eesti-Vene piiri kulgemist näha. «Tere tulemast Lätti!» võtab telefon vastu sõnumi, moodsamad nutitelefonid teatavad, et on levialast väljas. Kui Läti poolelt on kuulda saemüra, siis Eesti alal annab talvine tihane kontserti ning Vene poolel valitseb haudvaikus. Küllap karu on talveunes.
Enne koduteele asumist murrame maas lebavatelt kuuskedelt kaasavõtmiseks mõne toeka käbidega oksa. Tänades jätame hüvasti oma saatjatega RMKst, kes on valmis kohe-kohe piirile jõudvat Rootsi televisiooni võttegruppi võõrustama. Kui valvatud on Euroopa Liidu idapiir, on rootslaste huviks. Sel nädalal aga väisas piiriala siseminister Hanno Pevkur.
Liina Raudvassar

Eesti riigipiiril
Puhastatava piiriala pikkus on 136 kilomeetrit ja pindala 270 hektarit.
Puhastatakse piiririba, mis on maismaal kuni 10 meetri laiune riigipiiriga paralleelselt kulgev maa-ala piirijoonest sisemaa poole.
Ajutise kontrolljoone all mõistetakse joont, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast.
Piiriala korrastamiseks eemaldatakse puud ja võsa, veetakse materjal metsast välja ning tasandatakse pinnas.
Piiriala puhastavad valitsuse volitusel RMK, politsei- ja piirivalveamet ja maa-amet.
Piiriala puhastamine läheb maksma u 700 000 eurot, mille katab puidu müügist saadud tulu (võimalik puudujääk korvatakse valitsuse vahenditest).

Pildigalerii:

Raivo Võlli näitab ristiga tähistatud puud. Kui puu asub Eesti alal, tuleb see maha võtta, kui Vene poolel, alles jätta.

Vello Pähn seisab Eesti piiri viimasel meetril: taga on Läti ja temast paremal Venemaa.

Läbi piiriäärse võsa on näha Vene piiritähist. 4 x Liina Raudvassar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)