Esileht » Pühapäevaks » Jutlus »

Et me elud oleksid sinu peegeldus

15.10.2003 | | Rubriik: Jutlus

Markuse 12:28–34
Kui keegi küsiks, mis on ristiusus head, võib kõhklusteta vastata: «Kristuse ülim käsk.» Sest seda käsku täites läheb kogu maailm paremaks, inimväärsemaks, tervemaks.
Ema Teresa on elanud elavaks sõnad: «Püüa päeva jooksul sageli tunda palve vajadust ja võta vaevaks palvetada. Palve teeb südame piisavalt suureks, et ta saaks vastu võtta Jumala kingitust – teda ennast.
Issand, tee mind oma rahu tööriistaks, et seal,
kus on vihkamine, võiksin külvata armastust;
kus on ebaõiglus, tooksin armu;
kus on kahtlus, tooksin usku;
kus on lootusetus, tooksin valgust;
kus on kurbus, tooksin rõõmu.
Issand, luba, et ma ei otsiks niivõrd
lohutust, kuivõrd teiste lohutamist;
mõistmist, kui teiste mõistmist;
armastust, kui teiste armastamist.
Sest andes me saame
ja andestades antakse meilegi armu.»
Kust leiame armastuse topeltkäsu?
Evangelistid on paigutanud Jeesuse kõneluse kirjatundjaga evangeeliumides erinevatesse kohtadesse. Markusel on see Jeesuse viimaste vaidluste hulgas Jeruusalemmas enne kinnivõtmist; Luukal aga märksa varem, siis kui Jeesus on alles teel Jeruusalemma. Matteuse ja Luuka evangeeliumis tuleb kirjatundja Jeesuse juurde kiusliku kavatsusega ajada Jeesus kimbatusse, aga Markuse järgi me kiuslikku mõtet ei tähelda. See viitab erinevate algallikate kasutamisele evangelistide poolt.
Keegi kirjatundja astus Jeesuse juurde ja küsis temalt: «Missugune käsk on esimene?» Juudi teoloogia jagas käsud «kergeteks» ja «rasketeks» olenevalt sellest, kui suurt pingutust käsu täitmine inimeselt nõudis. Samuti selle järgi, millise karistuse tõi käsu mittetäitmine: «kergematega» kaasnes kahetsus, «raskemate» puhul aga koguni surmanuhtlus.
Käskusid oli väga palju, Tooras leidus neid kokku 613, millest 248 käskisid midagi teha. Ülejäänud 365 aga olid keelud. Et kõik käsud väljendavad Jumala tahet, siis tuli neid kõiki ühtviisi täita – säärane oli üks seisukoht. Teine seisukoht aga püüdis sõnastada mingi olulisima kokkuvõtte käsuõpetusest. Näiteks Habakuk on kogu käsuõpetuse sõnastanud üheks lauseks: «Õige elab oma usust.»
Jeesus alustab Shemast, mida täisealine juut hommikul ja õhtul palvetas. Shema käsule armastada Jumalat lisab Jeesus ligimesearmastuse käsu. Neist suuremat käsku ei ole.
Just armastuses kaasinimeste vastu avaldub armastus Jumala vastu. Mitte ohverdamises ja kultusenõuete täitmises ei avaldu Jumala armastus. Allikate järgi võib öelda, et nõuded armastada Jumalat ja ligimest olid olemas juba enne Kristust ja Jeesus sõnastas need kokku üheks – armastuse ülemkäsuks.
Kirjatundja nõustub Jeesusega ja tunnistab, et Jeesuse vastus tema küsimusele on kooskõlas pühakirjaga. Rabi tava järgi kordab kirjatundja Jeesuse vastust tõstes esile Jumala ja ligimesearmastuse topeltkäsu ning öeldes: «See on rohkem väärt kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.» Kuid kirjatundjale hinnangut andes on Jeesus üsna tagasihoidlik.
Ta ütleb, et kirjatundja on oma arusaamas alles poolel teel, et ta pole mõistnud veel messiasaladust. Pole mõistnud seda, et Jeesuse isiku kaudu on Jumala riik juba selles maailmas sees ning tema määrab, kes sellesse riiki kuulub, kes mitte.
Sellega lõpevad vaidlused Jeruusalemmas ja Jeesus on kõik oma vastased tagasi lükanud. Rohkem kiuslikke küsimusi ei tule.
Küsime endalt, milline koht on Jumalal meie elus? Mida olen Jumala armastamise nimel valmis tegema? Millest olen valmis loobuma?
Elu toob inimese ette sageli niisuguseid olukordi, kus ta on segaduses ning ei tea, mida teha, kuidas käituda. Armastuse topeltkäsk on alati omal kohal! Üksnes Jumal teeb meid vabaks, teeb meid vabaks oma Poja Jeesuse Kristuse läbi.
Kirjakoht paneb meid mõtlema tõsiselt selle üle, kes on meie ligimene. Ta on inimene meie kõrval, siin ja praegu või kus iganes! See, kes on kogenud Jumala armastust, ei saa teisti: ta armastab ka ise! See armastuse sõna peab maailma kiirgama valgust, soojust, headust! Armastusekäsk on selleks, et maailm saaks meie läbi paremaks.
Ema Teresa: «Armas Jeesus, aita meil levitada sinu lõhna kõikjal, kuhu läheme. Voolaku me hing üle sinu vaimust ja elust. Immuta ja täida kogu meie olemus, et me elud võiksid olla sinu peegeldus. Sära läbi meie ja ole meis nii, et iga hing, kellega kokku puutume, tunneks sinu kohalolu.
Las nad vaatavad üles ja näevad mitte enam meid, vaid ainult sind! Jää meiega ja siis me hakkame särama nagu sina, nii et me oleme teistele valguseks. Valgus on ainuüksi sinult, Jeesus, ja midagi pole meist enestest. See oled sina, kes paistad meie kaudu teiste peale.
Luba meil seetõttu sind kiita jutlustamata, mitte sõnadega, vaid eeskujuga, kütkestava jõu ja meie tegevuse kaastundliku mõjuga, mis näitab Sinu armastuse täiust meie südametes.» Jumal, juhi ise meid selleks! Aamen.
Anu Konks,
Jämaja koguduse õpetaja

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)