Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Et kirikud oleks kultuuriväärtustena hoitud

24.10.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

24. septembril kohtus Vabariigi Valitsuse ja EELK ühiskomisjoni kultuuriväärtuste alakomisjon.

Kirikut esindasid piiskop Tiit Salumäe (juhataja) ja asekantsler Ülle Keel, muinsuskaitseametist olid koosolekul Marju Raabe (protokollis), Linda Lainvoo ja Siim Raie.
Siim Raie sõnul oli uus muinsuskaitseseadus riigikogus (26.9) esimesel lugemisel ning kuni 10. oktoobrini oli võimalik veel eelnõu osas ettepanekuid teha. Uus seadus loob valdkonnas rohkem tasakaalu omanike ja riigi kohustuste vahel ning pöörab senisest rohkem näo omanike poole. Selle alusel hakkab riik kompenseerima uuringuid ja järelevalvet. Ees seisab kultuurimälestiste nimekirjade ülevaatamine.
Raie tutvustas uut toetuste jagamise korda, mis seoses pühakodade programmi lõppemisega on muutunud. EELK-lt oodatakse kirikutele toetuste määramiseks pingerida. Oma pingerea esitab ka maakonna inspektor. 2019. aastal määratakse toetusi vaid kultuurimälestistele.
Kirikute orelite kaitse alla võtmise teemat käsitledes toonitas Linda Lainevoo, et muinsuskaitseamet on väga huvitatud, et olulisemad orelid oleksid riikliku kaitse all. Ta lisas, et kui kogudus on omanikuna kaitse alla võtmisega nõus, siis kulgeb mälestiseks tunnistamine üldiselt ladusalt ning suhteliselt kiiresti.
Järgmise aasta eelarves on koht Kullamaa oreli eksperthinnangul, kaitse alla võtmise nimekirjas on Kihelkonna (kogudus otsustas omanikuna, et soovib oreli kaitse alla anda pärast remonditööde lõppu, s.o 29. septembril), Tallinna toomkiriku ja Kaarli kiriku orel. Igal aastal võiks mõni orel kaitse alla jõuda. Ettekandja rõhutas, et lisaks orelitele vajaks omaette hinnangut meie harmooniumid.
Omaette päevakorrapunktiks oli arutelu vitraažide paigaldamisest meie ajaloolistele kirikuhoonetele. Siim Raie rõhutas, et aken arhitektuurilise elemendina mängib rolli kirikuhoone ilme kujundajana. Et vitraažid on praegu moeteema, siis tuleb väga hoolikalt kaaluda, kas üldse ja milline vitraaž kirikusse soetada.
Piiskop Salumäe nentis, et tihti on kavandite kooskõlastamine EELK kultuuriväärtuste komisjoniga pelgalt kombetäide. Raie juhtis tähelepanu nõustavale muinsuskaitsele, et kõik algaks avatud arutelust. Ta tegi ettepaneku, et Eesti Kirikus ilmuks muinsuskaitse soovitusi tutvustav artikkel. Komisjon kutsub kogudusi üles konsulteerima vitraažide tegemisel muinsuskaitseametiga.
Tornikellade ja -luukide teemal sõna võtnud Tiit Salumäe kinnitas, et teema vajab läbimõtlemist. Ettepanekust kutsuda kellade küsimuses kokku ümarlaud vormus otsus korraldada 5. detsembril algusega kell 10 konsistooriumi ruumes seminar tornikellade teemal (helistamine, hooldus, restaureerimine).
Veel nimetati, et Rakvere ja Haljala kirik on küsinud, kas nad võivad kirikusse vähem pinke panna. Mõlema pühakoja pingistik on nimelt kaitse all. Juhan Kilumetsa idee on, et üle jäävad pingid võiks asukoha leida Pöide kirikus.
Liina Raudvassar

Igaühelt, kellele on antud palju, nõutakse palju, ja kelle hoolde on jäetud palju, sellelt küsitakse veel rohkem. (Lk 12:48)