Esileht » Arvamused » Kolumn »

Et kanda pikka aega head vilja

04.03.2020 | | Rubriik: Kolumn

Merille Hommik

„Üle maailma on paljusid erinevaid viise, kuidas evangeeliumiga inimesteni jõutakse. Eestisse on jõudnud eelkõige USA-s ja Lääne-Euroopas loodud meetodid. Aga eestlane on omanäoline! Meil on mingi oma viis, kuidas suhtleme ja teistega sõbruneme, kuidas ellu uusi asju vastu võtame. Kui püüame üksühele rakendada mõnda näiteks USA-s hästitoimivat evangelismivormi, siis võib vabalt juhtuda, et meie sõnumit mõistetakse hoopis nii: kirikus on usuhullud. 

On oluline, et jääksime evangeeliumi jagades iseendaks, annaksime head sõnumit edasi loomulikult, mitte ei järgiks kramplikult mõnda etteantud skeemi. Peame seega igaüks just meile loomupärase viisi kõigepealt üles leidma!“

Sellise sissejuhatusega algab mullu sügisel kaante vahele saanud väike õppevihik pealkirjaga „Evangeeliumi isiklik jagamine“. Samanimeline töötuba, mis täiendab vihikut, toimus 21. jaanuaril ka vaimulike konverentsil. Vihik keskendub eelkõige sellele, et toetada koguduseliikme isiklikku kasvamist Jeesuse antud misjonikäsu elluviijaks jüngrina, kes oma igapäevaelus oskab ja julgeb inimestele rääkida, kes on Jeesus, mida tähendab kogudus ning millist lugu räägib Piibel tervikuna. 

Töötoa eesmärk oli koguduseliikmetega üheskoos vaadata asjaolusid, mis mõjutavad meie koguduse võimekust toetada iga kristlase isiklikku evangeelset tegevust selliselt, et see kannaks pikaajalist head vilja ning tooks inimeste ellu püsivaid muutusi – et nad leiaksid tee Jeesuse juurde, surma asemel igavesse ellu. Ehk siis, et inimene ka jääks usus püsima. Nii vihiku kui ka töötoa on koostanud allakirjutanu.

Töötoas avatakse kolm teemat, et suunata osalejaid asetama ennast teiste inimeste vaatevinklisse. Iga teema järel on ajurünnak, kus kõik osalejad saavad välja öelda oma mõtted. Esimene teema keskendub sellele, kuidas minu enda kogudus võib paista inimestele, kes ei ole kristlased ega tea kogudusest suurt midagi. 

Teises käsitletakse koguduse ressursse ning kolmandas suunatakse osalejaid mõtlema, millised ülesanded oma õpetajale paneme. Kas nende hulgas on ehk selliseid, mis õpetaja erialast ettevalmistust arvestades on tema aja väärkasutamine?

Miks oli töötuba vaimulike konverentsil? Ühest küljest seetõttu, et anda koguduste õpetajatele võimalus näha ja tutvuda, millist töötuba on igal kogudusel võimalik enda juurde kutsuda. Teiseks tähendab evangeelne tegevus koguduse kasvamist, mis seab senisest erinevad väljakutsed ka koguduse juhtidele, sh õpetajale. Koguduseliikmete evangeelsest tegevusest ei saa õpetaja kõrvale jääda. Nii, kuidas koguduseliikmed kasvavad Jeesuse antud misjonikäsu täitmisel, peab ka koguduse vaimulik kohandama oma igapäevatöö rõhuasetusi. 

Olukord, kus kogudusse lisandub uusi täiskasvanuid, kes on alles avastamas Jumalat oma elus, eeldab tugevat meeskonda. Uued usu juurde tulijad vajavad palju rohkem tähelepanu ja tuge kui näiteks kolmandat põlve kristlased. Me tihti palvetame, et Jumal annaks meile kogudusse ärkamise või saadaks meile kogudusse inimesi juurde. Aga kui tihti me ise küsime Jumala käest: armas Isa, milles peaksin mina ennast täiendama, et sina saaksid minu kogudusse saata hingi, kes otsivad oma elus „seda kõrgemat“?

Töötubade käigus tehtavate ajurünnakute küsimused on püstitatud selliselt, et suunata koguduse liikmeid vaatama nii oma koguduse hetkeolukorda kui ka võimalikke lahendusi. Loomulikult ei ole võimalik ühe töötoa raames lahendada ega isegi mitte püstitada kõiki küsimusi. Seetõttu ei olegi töötoa eesmärk jõuda valmis lahendusteni, vaid liikmete endi välja toodud punktide abil anda pilt nii koguduse juba olemasolevatest tugevustest kui ka pakilisematest kitsaskohtadest. Osalejad saavad lisaks oma koguduse punktidele ligipääsu MTÜ Kristus Igasse Kodusse (KrIK) siseveebi, kus on kokkuvõtted ka kõikidest teistest toimunud töötubadest.

Töötuba erineb koguduse tavalisest töökoosolekust selle poolest, et seda juhatab ning vestlust suunab koguduseväline isik, kes oskab peegeldada teemasid kõrvaltvaataja pilguga. Viimane aitab ületada üht meie inimlikku omadust – seisukohtade ja käsitluste kinnistumist igapäevaste asjade suhtes, mis ei aita leida uusi lahendusi vanadele väljakutsetele. 

Küll aga piirdub kõrvaltvaataja roll tõesti ainult kõrvalpilgu pakkumisega. Ajurünnaku käigus ideid genereerides toovad koguduse liikmed tegelikult ise välja, millised tugevused ja nõrkused on kogudusel olemas ning mille põhjal edasi liikuda. KrIK jääb kogudusi, kus töötuba toimunud on, toetama ideede rakendamisel.

Ahti Kaera,
MTÜ Kristus Igasse Kodusse juht

Nõnda peab ülendatama inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu. (Jh 3:14b,15)