Et inimeste põhiõigused oleksid kaitstud

18.03.2008 | | Rubriik: Määratlemata

Eesti Vabariigi juubeliaastal on märts kuulutatud õiguskantsleri ja riigikontrolli kuuks.Riigi juhtimine ja seaduste loomine on keeruline protsess, mille käigus tekib hulganisti probleeme. Nende lahendamist jälgib ombudsman. Sõna tuleneb rootsi keelest ja tähendab usaldusmeest. Ombudsman on riigiametnik, kelle pädevusse kuulub elanike kaebuste alusel riigiasutuste ja ametiisikute tegevuse uurimine ja ahistatud õiguste taastamine. Paljudes Euroopa riikides on loodud ombudsmani institutsioon, mis tegeleb kohtute kontrollimisega. Eestis on ombudsmani ülesanded ühendatud õiguskantsleri omadega.
Rootsi ja Soome kogemusi arvestades loodi 1. jaanuaril 1938. aastal Eestis õiguskantsleri institutsioon. Seda tingis vajadus tagada riigivõimu seaduslikkus ja osutada õigusabi vabariigi presidendile. 1. septembrist määras president Konstantin Päts õiguskantsleriks ministri õigustes Riigikohtu abiesimehe Anton Palvadre, kes oli ametis 25. juulini 1940. Aasta hiljem, 14. juunil 1941 Anton Palvadre arreteeriti, 28. veebruaril 1942 mõisteti ta tagaselja surma mahalaskmise läbi – esimene Eesti õiguskantsler oli 16. jaanuaril surnud Sosva vangilaagris.
Järgmiseks õiguskantsleriks sai Richard Övel, kelle nimetas 18. septembril 1944 ametisse peaminister Jüri Uluots. Öveli ametiaeg jäi pigem faktiliseks ja saatus ei olnud temagi suhtes helde: arreteerimisele 1945. a algul järgnes kümme aastat vangilaagrit. Övel suri 1958 Eestis.
Aastatel 1949–1981 täitis pagulasvalitsuse juures õiguskantsleri kohustusi 1938. aasta põhiseaduse üks koostajaid Artur Mägi. Õiguskantsleri institutsioon taastati Eestis alles 29. juunil 1992 tol hetkel viimase kehtiva, Eesti Vabariigi esimese iseseisvuse ajal kehtestatud põhiseaduse alusel. Põhiseaduse alusel nimetab õiguskantsleri president ja kinnitab riigikogu seitsmeks aastaks. President Lennart Meri ettepanekul sai 1993 õiguskantsleriks Eerik-Juhan Truuväli, kelle ülesandeks sai valvata seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigusloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle.
1. juunist 1999 jõustus õiguskantsleri seadus, millega õiguskantsleri senistele ülesannetele lisandusid ombudsmani ülesanded ehk jälgimine, kas riigiasutus järgib isiku põhiõigusi ja vabadusi. Lisandunud kohustused jäid suuremal määral täita juba järgmisele kantslerile, 2001. aastal ametisse määratud Allar Jõksile, kes äsja andis teatepulga üle Indrek Tederile.
Enne veel, kui Allar Jõks 10. märtsil ametikohustused üle andis, korraldas ta 7. märtsil vabariigi 90. ja õiguskantsleri institutsiooni 70. aastapäevale pühendatud rahvusvahelise teaduskonverentsi «Õiguskantsler Eestis ja Euroopas: järjepidevus ja tulevik», mis andis ülevaate ja võrdluse õiguskantsleri institutsiooni olemusest Eestis ja Euroopas. Rääkisid Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi asepresident Peter Kostelka, Euroopa ombudsmani büroo peasekretär Ian Harden, Rootsi parlamendi peasekretär Mats Melin, Taani parlamendi ombudsman Hans Gammeltoft-Hansen ja riigikogu liige Mart Nutt, Euroopa Kohtu kohtunik Uno Lõhmus, Tartu ülikooli professor Vello Pettai. Avaettekanne oli president Toomas Hendrik Ilveselt, konverentsi avas õiguskantsler Allar Jõks.
14. märtsil oli ja 28. märtsil on Riigikontrollis Tallinnas Narva mnt 11a huvilistele avatud uste päev. Vajalik on eelnev registreerimine tel 640 0739 ja kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument.
Rita Puidet

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)