Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Et hoiaksime kokku

/ Autor: / Rubriik: Juhtkiri / Number:  /

Hea Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ajalehe Eesti Kirik lugeja, õnnitlen Sind uue aasta puhul ning soovin Sulle Jumala juhtimist ja kuulekust temale.
Aasta juhtmõte paneb meile südamele, et hoiaksime kokku ja paneksime üksteist tähele. Püha Paulus kirjutab: «Võtke vastu üksteist, nõnda nagu ka Kristus on meid vastu võtnud Jumala kirkuseks» (Rm 15:7).
Mul on südamel juhtida tähelepanu kolmele teemale.
Esmalt kiriku avalikud suhted.
Võime olla tänulikud, et kiriku hääl ühiskonnas on kuuldav ja nähtav kõikidele, kes kuulda ja näha tahavad. Sina, kes Sa oled ajalehe Eesti Kirik lugeja, oled nii infosaaja kui infoandja rollis. Väga hea oleks, kui iga lehetellija leiaks aasta jooksul ühe inimese, kes hakkab tellima ja lugema Eesti Kirikut.
Meie kõige suuremaks partneriks meedia alal on Eesti Rahvusringhääling. Igal hommikul on raadios hommikupalvus, mida kuulab umbes 70 000 inimest. Pühapäeviti kiriku uudistesaates vaadatakse olulistele sündmustele. Kirikupühade raadioülekanded toovad kodudesse erinevate konfessioonide jumalateenistuse. Televisioonis on väga hästi vastu võetud pühapäevahommikune lühisaade «Tähendamisi», mille vaatajaskond ulatub 100 000 inimeseni.
Suur võimalus teenida Jumala sõnaga rahvast on jumalateenistuste teleülekanded. 2015. aastal oli ühtekokku 12 teleülekannet, see oli küll rekord. «Aktuaalne kaamera» on kajastanud olulisi kirikusündmusi. Uus meedia, kodulehed ja sotsiaalvõrgustikud on väljakutse ja võimalus. Ma ei hakka siin põhjalikumalt analüüsima kristlikke raadio- ja telekanaleid. On suur tänupõhjus, et paljud inimesed teevad andunult tööd kiriku sõnumi viimisel ühiskonna keskele.
Teiseks kirik kui kultuurikandja.
Nüüd, kui toimub haldusreform ja inimesed koonduvad liialt linnadesse või lähevad tööle ja elama välismaale ning maa jääb tühjaks, on kirikul ja kogudusel järjest suurem vastutus. Maarjamaa teema-aastal oleme kutsunud üles inimesi palverännakule oma kodumaa imelisi pühapaiku külastama.
Minu arvates on päris hästi öelnud proua Ingrid Rüütel, et sisserändajatest suurem oht on meie rahva väljarändamine. Ega selleski iseendast midagi uut pole. Läks ju ka Joosep Toots Venemaale tööle ning tuli tagasi uute mõtete ja kavadega. Maa kultuuri- ja kihelkonnaelu keskus on kirik, vaatamata sellele, kas külad on täis või tühjad.
Kirikute avariiremondiks on abi andnud riiklik pühakodade programm. Toetustaotlusi lugedes näen, et enam ei küsita toetust ainult avariitöödeks, vaid vaadatakse julgelt edasi. Kui aastaid tagasi oli võimalik teha töid põhiliselt välistoetuste abil, siis nüüd panevad käed külge kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad. Lugedes infot riigikogu aastalõputoetuste saajate kohta, näeme, et seal on päris mitmeid kogudusi.
Kolmandaks kiriku võimalused sõlmida ja arendada häid suhteid rahvuskaaslastega.
Vahetult enne jõule oli peapiiskopil ja minul kohtumine välisministriga. Tõdesime, et kiriklikel suhetel on oluline osa ka Eesti riigi jaoks. EELK ja vabariigi valitsuse koostöö arendamise komisjon saab pöörata tähelepanu rahvusvahelistele suhetele.
Meil on rahvusvaheliste ühenduste liikmena sidemed üle maailma. EELK on andnud ikka oma panuse ka rahvuskaaslaste programmi ja selleks on meil ju hea võrgustik välismaal tegutsevate kogukondade näol. Meie kirikul oli sõjajärgsetel aastatel oluline ülesanne nii saksa- kui ka soomekeelse töö toetamisel Venemaal toonases Nõukogude Liidus luterlaste teenimisel.
Olin meie kiriku läkitusel ligi kümme aastat Leningradis ingerisoome koguduse õpetaja ja praegune piiskop Aarre Kuukauppi oli üks tublidest kirikunoortest. Jaanuaris on rõõm teda õnnitleda 20aastase piiskopitöö puhul. Kakskümmend viis aastat tagasi sain alustada eestikeelse kogudusetööga Helsingis ja loodame, et see töö saab hästi jätkuda.
Minu soov uueks aastaks on see, et oskaksime näha ja kasutada neid tohutuid võimalusi, mis on meile antud Issanda ja kaasinimese teenimiseks. Rõõmu ja õnnistust!

Salumäe,Tiit

 

 

 

 

Tiit Salumäe,
piiskop