Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Esimesed vaimulikud on vaktsineeritud

20.01.2021 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga
Tartu hooldekodu kaplan Urmas Oras lasi end kaitsepookida, kuna see hõlbustab tema tööd hingehoidja ning pastorina ja ta teab põdenute kogemuste alusel, et see on paljudel juhtudel kõike muud kui meeldiv haigus. Kätlin Liimets.

Koroonakriisist väljumiseks on alustatud vaktsineerimisega. Eestis tehti esimene kaitsepookimine koroonaviiruse vastu 27. detsembril ja 19. jaanuari seisuga on kaitsesüsti saanud 19 315 inimest. Millal jõuab järg vaimulikeni?

Ehkki esineb tarneraskusi ja uued vaktsiinid on välja töötatud n-ö kiirkäigul, pole veel päris selge, kui pikaks ajaks nad immuunsuse annavad ja kui palju tuleb kõrvalmõjudega kokku puutuda, siis kirikurahva ja vaimulikega vesteldes tundub siiski peale jäävat seisukoht, et ei nähta praegusest pandeemia olukorrast väljumiseks alternatiive. Seda arvamust toetab ka meie ajalooline mälu, et vaktsineerimise abil on kadunud mitmed varem laialt levinud nakkushaigused, näiteks rõuged ja lastehalvatustõbi.

Kes on eesliinitöötaja?

Eelmise aasta lõpus sai avalikuks sotsiaalministeeriumi koostatud „COVID-19 vaktsineerimise plaan“, mille järgi esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist eesliinitöötajatele ehk tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenust pakkuvatele inimestele ning riskirühmadele. Eelisjärjekorda kuuluvad tervishoiutöötajad ja tervishoiuasutustes töötavad inimesed (ca 30 000 inimest), hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud (25 000), kõik üle 70-aastased inimesed ja teatud diagnoosidega inimesed (ca 260 000 inimest).

Millal jõuab järg vaimulikeni, kes oma ametist tulenevalt peavad paljude inimestega suhtlema? Sotsiaalministeeriumi haiglate ja hoolekandeasutuste peakaplani Ove Sanderi sõnul ei käsitleta vaimulikke üldjuhul eesliinitöötajatena. „Tõsi, kui täidame oma tööülesandeid haiglates ja hooldekodudes, siis on vaimulike käsitlemine eesliinitöötajatena põhjendatud, rääkimata olukorrast, kui töötatakse COVID-19 osakonnas,“ jagab peakaplan.

Nõnda on juba mitmed hingekarjased, kes on lepingulistes suhetes haiglate või hooldekodudega, saanud vaktsiini. 

Kaplanite kaitsepookimine

„Liigun haiglas eri osakondade vahel ja mujalgi ehk enam kui tavakodanik ja olen kaitsesüsti saanud,“ sõnab Viljandi haigla kaplan Hedi Vilumaa, kes peab vaktsineerimist oluliseks ja leiab, et see on väljapääs pandeemiast.

Veel on Eesti Kirikule teadaolevalt vaktsineeritud Tartu hooldekodu kaplan Urmas Oras, Põhja-Eesti Regionaalhaigla hingehoidja Eve Kruus, Iru hooldekodu hingehoidja Reet Eru, Saaremaa Valsi hooldekodu hingehoidja Tiina Ool.Nimesid lisandub iga päevaga.

„Vaimulikud, kes töötavad hooldeasutustes, ka vabatahtlikena, peaksid võtma ühendust vastava hooldekodu juhatajaga ning saama oma vaktsineerimise kohapeal,“ edastab peakaplan sotsiaalministeeriumi seisukoha. Nende kohta, kes teenivad hooldekodudes riikliku programmi raames, on vastav info kaplanatuuri poolt juba hooldekodudesse saadetud.

Põlva valla hooldekodus vabatahtlikena teenivad Põlva koguduse õpetajad Toomas Nigola ja Jaak Pärnamägi said valida, kumb end kaitsesüstida laseb, mõlemad nimekirja ei mahtunud. Kose koguduse õpetaja Kerstin Kask, kes koos organist Kahro Kiviloga külastab kohalikku hooldekodu Kose Kodu kord kuus ja pole koosseisuline töötaja, on hooldekodu juhatajaga ühendust võtnud: „Koroonavaktsineerimisega veel kogemust pole, läbirääkimised käivad ja elan lootuses, et hooldekodu Kose Kodu nimistus ehk õnnestub seda teha.“

Massivaktsineerimine kirikutesse?

Vaimulike laiemapõhjaline vaktsineerimine lükkub ilmselt kevadesse, kui jõutakse riigile elutähtsaid teenuseid pakkuvate inimesteni, kelle hulka Ove Sanderi sõnul kindlasti kuuluvad ka vaimulikud. Sealt edasi jõuab järg kõigi soovijateni.

Küsimusele, kas Eestis hakatakse massivaktsineerimisel kasutama kirikuruume nagu mõnel pool mujal maailmas, vastab peakaplan: „Kuivõrd elanikkonna laiema vaktsineerimise täpsem korraldus on veel väljatöötamisel, on täna vara öelda kirikuruumide või teiste ruumide võimaliku kasutamise kohta.“

Koroona läbi põdenud Ove Sander ütleb lõpetuseks, et teadaoleva info põhjal soovitab ta kirikurahval end vaktsineerida: „Kaitsesüstimise võimalikud kõrvalmõjud ei ole võrreldavad haiguse kulu ega tüsistuste tõsidusega, mida COVID-19 läbipõdemine võib endaga kaasa tuua. Päris kindel on, et lastes ennast vaktsineerida, hoiame oma meditsiinisüsteemi toimimas, ühiskonna avatuna, aitame kaasa hooldekodude ja haiglate taasavamisele külastusteks ning päris selgelt on vaktsineerimise peamine tähendus selles, et see kiirendab viiruse üle lõpliku võidu saavutamist.“

Kätlin Liimets

Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused. (Rm 5:8)