Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Esimese Moosese raamatu sõnum

21.05.2014 | | Rubriik: Teoloogilist

Esimese Moosese raamatu esimesed üksteist peatükki on alguslood. Need kirjeldavad inimkonna algust elu põhikogemuste kaudu, mis korduvad ka tänapäeva inimese elus. Peatükid 12–20 on lood patriarhidest. Kokkuvõttes võib öelda, et esimeses Moosese raamatus on keskmes Jumala tahte teema ja usk sellesse, et Jumal kannab hoolt.

Loomislugu

Raamat algab loomislooga, mille kohaselt Jumal lõi maailma oma sõnaga. Ta lõi selle heaks. Jumal lõi kõik korrakohaselt ning tekitas korra, määrates muu hulgas kindlaks loomade ja inimeste söögi. Jumal õnnistas loomi ja inimesi ja andis neile oma ülesanded. Loom ja inimene erinevad teineteisest selle poolest, et Jumal lõi inimese oma näo järgi. Loo lõpus Jumal õnnistas ja pühitses puhkepäeva.

Inimese valmistamine ja abielu
Loomisloole järgneb lugu sellest, kuidas Jumal valmistas inimese ja asetas ta paradiisi ning andis talle kaaslase. See lugu õpetab meile, et Jumal on inimese voolinud mullast ja andnud inimesele ülesande kanda hoolt loodu eest. Jutustus õpetab sedagi, et Jumal soovis anda inimesele vabaduse: inimene võis süüa kõigist puudest, välja arvatud üks puu. Loos tuleb esile ka Jumala tahe, et inimene ei oleks üksi. Seetõttu Jumal lõi abielu mehe ja naise vahele. Ta andis inimesele ka meelevalla kanda hoolt loomariigi eest.

Pattulangemislugu
Lugu pattulangemisest kirjeldab patu püsivust ja seda, et iga inimene langeb kergesti pattu. Selles loos Jumala vastane seab Jumala sõna küsimärgi all olevaks ja pöörab vabaduse orjuseks. Loost õpime, et inimene astub kergelt diskussiooni hingevaenlasega ja tal on raske püsida Jumala sõna alusel. Pattulangemise puhul oli tegu sellega, et inimene soovis saada Jumala sarnaseks, teada kõike ja valitseda kõike.
Selles loos toimub pattulangemine otsekui möödaminnes, draamat tekitamata, just nõnda nagu meie eluski sageli juhtub. Samuti näitab lugu, kuidas üks inimene ahvatleb teist pattu tegema. Samas üheskoos tehtud patt mitte ei liida inimesi ühte, vaid teeb nad üksildaseks ja paneb neid üksteist süüdistama. Loo olulisim mõte on selles, et Jumal ei hülga langenud inimest, vaid otsib teda ja lubab, et naisest sündinu purustab mao pea. Loo lõpus kõneldakse sellest, et inimene ei ela siin maailmas igavesti.

Vennaviha, Kain ja Aabel
Pattulangemisele järgneb lugu vennavihast. Kahe venna seast valis Jumal välja Aabeli ja võttis vastu tema ohvri. Selles loos Jumal kõnetab Kaini enne, kui viimane tapab oma venna, aga Kain ei vasta Jumalale. Jumala kõnetuse tõrjumine viib tõsise kuriteoni. Lugu õpetab, et iga inimese elu on väärtuslik, ka selle elu, kes on mõrva toime pannud. Jumal paneb Kainile märgi, et keegi teda ära ei tapaks.

Veeuputus ja Noa laev
Lugu veeuputusest ja Noast õpetab, et inimene ebaõnnestus selle ülesande täitmisel, mis loomises oli talle antud, ning maa täitus vägivallaga. Veeuputus näitab, et Jumalal on meelevald looduse üle ja ta kannab loodu eest hoolt. Jutustus annab edasi sõnumi Jumala armulisest valikust. Jumal valis välja Noa, päästis tema ja tegi lepingu Noa ning tema järglastega. Vikerkaar tuletab meelde, et Jumal ei hävita enam seda maailma.

Paabeli torn
Lugu Paabeli tornist näitab, et inimene võib Jumala antud õnnistuse pöörata nuhtluseks. Pattulangemise tõttu soovib inimene saada Jumala sarnaseks. Lugu õpetab ka seda, et Jumal pole peitunud kaugele taevasse, vaid tuleb alla vaatama, mida inimene maa peal teeb. Samas selgitab lugu, miks inimesed tänapäeval räägivad erinevaid keeli.

Aabraham
Alguslugudele järgnevad esimeses Moosese raamatus lood patriarhidest. Jutustuses Aabrahamist on keskmes Jumala antud tõotused. Jumal tõotas Aabrahamile järglasi, Kaananimaad ja seda, et ta on nii Aabrahami kui tema järglaste Jumal. Ta tõotas ka seda, et Aabrahami seeme saab õnnistuseks kõigile rahvastele.
Aabraham uskus Jumala tõotusi «ning see arvati temale õiguseks» (1Ms 15:6). Jumal tegi Aabrahami ja tema järglastega lepingu, mille märgiks sai poeglaste ümberlõikamine. Kuna Saara ei saanud lapsi, oli oht, et Jumala tõotus anda Aabrahamile järglased jääb täitumata. Seetõttu andis Saara Aabrahamile vastavalt toonasele seadusele asendusemaks oma orjatari Haagari, kes sünnitas Ismaeli.
Jumal andis Aabrahamile ja Saarale järglaseks Iisaki, kes oli tõotuse ja usu pojaks. Kui Iisak oli sündinud, saatis Aabraham Saara nõudmisel Haagari ja Ismaeli ära pagendusse. Uus usukatsumus oli Aabrahami jaoks Jumala käsk ohverdada Iisak (1Ms 22:1–19). Aabrahm uskus Jumala tõotust järglaste saamise kohta. Ta oli lõpuni kindel selles, et Jumal leiab sobiva ohvri ja et ta naaseb ühes pojaga ohverdamise järel neid ootavate teenijate juurde. Nii sündiski, kui ingel käskis poja asemel ohverdada ohvrilooma.
 
Iisak
Järgmise patriarhi Iisaki kohta räägitakse küllalt vähe võrreldes Aabrahami ja Jaakobiga. Iisaki ülesandeks oli olla ennekõike lepingu ja tõotuste vahendaja ning palvetama julgustaja: alles siis, kui ta oli palunud Jumalat, jäi tema naine Rebeka rasedaks ning sünnitas Jaakobi ja Eesavi. Paulus peab Iisakit kristliku koguduse eelkäijaks, lugedes Kristusesse uskujaid tõotuste õigeks pärijaks.

Jaakob ja Eesav
Jaakobi ja Eesavi puhul tuleb esmalt meelde see, kuidas Eesav müüs oma esmasünniõiguse taldrikutäie leeme eest ja kuidas Iisak andis esmasündinu õnnistuse Jaakobile, mitte Eesavile, kellele see esmasündinuna oleks pidanud kuuluma. Esmasündinu õnnistuse sai seega see, kellele see ei pidanud kuuluma. Just nõnda saame ka meie Jumala õnnistuse, kuigi see meile loomu poolest patuste inimestena ei peaks kuuluma.
Jumal uuendas Aabrahamile antud tõotusi nii Iisakile kui tema pojale Jaakobile kehtivaks. Kui Jaakob oli teel Haaranisse, et leida endale abikaasa, ilmus talle Jumal ja tõotas, et Kaananimaa kuulub tema järglastele.
Jaakobi puhul meenub veel tema maadlus. Jaakob kohtas teekonnal tundmatut meest, kes temaga öö otsa maadles. Päeva koites selgus, et tegu oli Jumala ingliga, kes andis Jaakobile uueks nimeks Iisrael.
Jaakobi ja Eesavi kohtumine täiskasvanueas on kõnekas: see oli südamlik vendade kohtumine, hoolimata sellest, et Jaakob kartis seda kohtumist väga. Nii võib Jumal võtta viha inimese südamest.

Joosep
Patriarhide lugudele järgneb esimeses Moosese raamatus pikk jutustus Joosepi elust. Joosep oli oma usus eeskujulik. Sündmuste kulg on kogu aeg Jumala kätes: ta juhib Joosepi elu, aga tegu ei ole mitte üksnes Joosepi, vaid kogu Iisraeli rahva elu juhtimisega.
Aabrahamile antud tõotused ja Egiptusest vabanemine on just Joosepi kaudu omavahel seotud. Jumal saab kasutada ka halba heani jõudmiseks. Ta pööras Joosepi kogetud halva kogu rahva heaks: «Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele» (1Ms 45:7).
Jukka Palola
Tõlge eesti keelde Kaido Soom

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)