Esileht » Teemad » Teoloogilist »

Esimene Moosese raamat

09.04.2014 | | Rubriik: Teoloogilist

Raamatu nimi
Kui välja arvata esimene raamat, on Mooses viie Moosese raamatu keskne isik, mistõttu on loomulik, et need on saanud pealkirjaks «Moosese raamatud». Esimest korda esineb selline raamatute nimi 3. sajandil eKr kirjutatud Esra raamatus (6:18). Seal kõneldakse ainsuses Moosese raamatust. Jeesuse ajal tunti neid raamatuid juba Moosese raamatute nime all ja seetõttu võis Jee­sus kõnelda Moosesest, kuigi ta mõtles tegelikkuses Moosese raamatuid, mitte Moosest isikuna.

Raamatu sünnilugu
Esimest Moosese raamatut on kirjutatud pika aja jooksul ja see jutustab kirjutamisajast palju varasematest sündmustest. Kirjutamisaja kohta võime saada vihjeid näiteks kohanimedest. Kuna kirjutaja kutsub Aabrahami sünnilinna nimega Kaldea Uur, on järelikult raamat või vähemalt antud lugu raamatus kirjutatud ajal, mil oli olemas kaldealaste riik.
Tänapäeva Iraagi alal asuv Uur on üks maailma vanimatest linnadest, mille valitsejad on aastatuhandete jooksul palju kordi vahetunud. See on olnud nii sumerlaste, akkadlaste, amorlaste kui babüloonlaste haldusalas. Kaldealaste linnaks sai Uur kuuesajandatel aastatel enne Kristust, mis tähendab, et jutustus Aabrahamist on kirjutatud esimesse Moosese raamatusse pärast seda sündmust.
Enne, kui jutustused said kirjaliku vormi esimeses Moosese raamatus, on neid aastasadu ja aastatuhandeid jutustatud suuliselt põlvest põlve. Ühe kirjelduse sellisest suulisest teksti edastamisest annab psalm 78:
«Pane tähele, mu rahvas, minu Seadust, pöörake oma kõrvad minu sõnade poole! Ma avan oma suu õpetussõnadega, ma ilmutan mõistatusi muistsest ajast. Mida me oleme kuulnud ja mida me teame ja mida meie vanemad on meile jutustanud, seda me ei taha salata nende laste eest; me jutustame tulevasele põlvele Issanda kiituseväärt tegudest, tema vägevusest ja tema imedest, mis ta on teinud. Ta asetas tunnistuse Jaakobisse ja seadis Iisraelisse Seaduse, mida ta käskis meie esivanemail teatada oma lastele, et tulevane põlv seda tunneks, lapsed, kes sünnivad, et nemadki tõuseksid seda jutustama oma lastele.» (Ps 78:1–6)
Jutustused läksid ühelt põlvkonnalt teisele edasi nii, et isad jutustasid neid oma lastele, need oma lastele ja nii edasi. Kui kirjaoskus levis ja kirjutamise materjalid arenesid, hakkasid kirjutajad suulisi jutustusi üles märkima.
Nõnda sündinud jutustuste kogumikke täiendati uute, teistelt kuuldud jutustustega ja vähehaaval kasvas raamat sellisteks jutustuste koguks, mida meie saame nüüd lugeda.
Tänapäevasel kujul on esimene Moosese raamat olnud neljasajandatel aastatel enne Kristust. Me võime usaldada seda, et Püha Vaim on omal ajal juhtinud nii suuliste jutustuste siirdumist põlvkonnalt teisele kui ka nende kirjapanemist ja kokkukogumist üheks raamatuks.

Raamatu sisu
Esimese Moosese raamatu üksteist esimest peatükki on niinimetatud alglood, mis kõnelevad inimkonna ühisest ajaloost maailma loomisest kuni Aabrahamini ehk aastani 2100 eKr. Esmalt on lugu maailma loomisest, sellele järgneb lugu inimese voolimisest, asetamisest paradiisi ja talle elukaaslase andmisest. Kolmas lugu kõneleb pattulangemisest.
Sellele järgneb lugu vennavihast ehk Kainist ja Aabelist. Seejärel mitme peatüki mahus jutustus Noast ja veeuputusest. Veeuputusele järgnev jutustus Paabeli tornist on viimane alglugude sarja kuuluv. Need lood kirjeldavad elu põhiasju, mis toimuvad ka tänapäeval. Jumal loob uut elu, ta annab inimesele kaaslase, inimesed langevad iga päev pattu ja vihkavad oma venda, ja nii edasi.
Alglugude ajaloolistest nüanssidest saame kõnelda üsna vähe. Alglugudes mainitakse tuntud kohanimesid nagu Eufrat ja Tigris, Ararati mägi ja Paabeli linn. Kõik need on Lähis-Ida piirkonnas, aga midagi täpsemat, näiteks paradiisi asukoha kohta, ei oska me öelda.
Veeuputust on üritatud siduda suurte looduskatastroofidega, mille toimumisaega saab tänapäevane teadus kindlaks määrata. Veeuputusest, nagu ka sellest, kuidas üks mees pääses endaehitatud laevaga, räägitakse ka sumerite eeposes «Gilgamesh», mis on üle 2000 aasta vanem kui esimene Moosese raamat.
Iisraeli rahva ajalugu algab esimese Moosese raamatu 12. peatükis, õigupoolest juba eelmise lõpus, kus mainitakse esimest korda Aabramit. Aabram on esimene patriarh ehk Iisraeli rahva esiisa ja temaga saab alguse patriarhijutustuste sari. Jutustustes Aabrahamist, Iisakist ja Jaakobist on palju sarnaseid seiku ehk siis patriarhide elus on olnud samu etappe.
Patriarhijutustuste järel on esimese Moosese raamatu viimane jutustusteplokk, mis on seotud Joosepiga. Selles räägitakse Jaakobi järglaste ehk Iisraeli rahva Egiptusesse elama asumisest.
Selleks ajaks olid suuremad püramiidid rajatud ja need olid juba sadade aastate vanused. Kahjuks ei ole ei püramiidides ega ka muudes selle aja allikates ajaloolisi viiteid ei patriarhidele ega Joosepile, mistõttu me ei saa täpsemat teavet nendega seonduvatest ajaloolistest seikadest.
Juba esimeses Moosese raamatus räägitakse mitmel korral Eufrati ja Tigrise ümbruse aladest (Eufrat, Tigris, Paabel, Kaldea Uur) ja Egiptuse aladest (Aabraham, Iisak, Jaakob ja Joosep käisid seal). Need kaks piirkonda on olulisel kohal kogu Vana Testamendi ajaloos.
Jukka Palola,
teoloogiadoktor, Jämsä kristliku rahvakooli rektor

Ajalehest Siionin Lähetys (nr 2, veebruar 2014) eesti keelde tõlkinud ja toimetanud Kaido Soom

Iisraeli rahva ajalugu algab esimese Moosese raamatu 12. peatükis
Jumal kutsub Aabrami
Ja Issand ütles Aabramile: „Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!
Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks!
Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!”
Ja Aabram läks, nagu Issand teda käskis, ja Lott läks koos temaga; Aabram oli seitsekümmend viis aastat vana, kui ta Haaranist lahkus.
Ja Aabram võttis oma naise Saarai ja oma vennapoja Loti ja kogu nende varanduse, mis nad olid soetanud, ja Haaranis hangitud hingelised, ja nad läksid teele Kaananimaa poole. Ja nad jõudsid Kaananimaale. 1Ms 12:1-5

Esimese Moosese raamatu ajaskaala
Maailma loomine
Inimese loomine
Pattulangemine
Kain ja Aabel
Noa ja veeuputus
Paabeli torn
3200 eKr võtavad sumerid Eufrati ja Tigrise piirkonnas kasutusele kiilkirja, tekib kirjaoskus
3100 eKr võtavad egiptlased kasutusele hieroglüüfid
2600 eKr ehitatakse Egiptuse püramiidid
2100 eKr jutustus sellest, kuidas Aabraham läks tõotatud maale sellel ajal
1800 eKr jutustus Jaakobi soo kolimisest Egiptusse sellel ajal
1300 eKr jutustus Moosesest ja Iisraeli rahva Egiptusest vabanemisest, mis asetatakse sellesse aega
1000 eKr algab Vana Testamendi suuliselt vahendatud lugude üleskirjutamine
400 eKr Esimene Moosese raamat on kirjutatud raamatuks sel viisil, nagu me seda teame.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)