Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Erki Tamm jätkab kirgliku otsijana

30.11.2018 | | Rubriik: Persoon kaasajast
erki ja riina tamm

Erki ja Riina Tamm Roomas 25. pulma-aastapäeval. Perekond Tamme erakogu

Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) president Erki Tamm tähistas sel aastal oma 50. sünnipäeva. Teekäijale antud intervjuus ütleb ta, et „Jumal on juhtinud mu elu teatud sündmuste kaudu: Luua kooli ärkamine, seminariõpingud ja -kaaslased, ühiskondlik ja koolitöö Hiiumaal, südant avardanud teenimine alkohoolikute ja puudusekannatajatega Kalju ajal“.

Meie usuisa Aabraham rändas oma telgiga paigast paika – mis on sulle 50 eluaastaga läbirännatud kogudustest meelde jäänud?
Erki Tamm: Nuttes olin magama jäänud, kui kolmeaastasena Kohilast isa, ema ja õega esimesse teenimispaika Sadalasse sõitsime. Isast sai pärast keerulist noorusaega pastor ja sellele kutsumusele järgnes kogu pere. Sadalast Kiviõlli ja sealt Ridalasse. Esimeses koguduses tegin seitsmeaastasena teadliku otsuse oma elu Jumalale anda, teises sain ristitud ja alustasin noortetööga. Meie pere kasvas seal kuuelapseliseks. Vanema pojana aimasin, et vanematel lihtne pole. Mäletan, et ühel laupäeval pärast sauna vajus ema toas jõuetult kokku. Kartsin, et ta sureb.
Ridalast läkitati mind diakoniks ordineerituna seminari õppima ja juba koos abikaasa Riinaga meie esimesse iseseisvasse teenimispaika Kärdlasse. Kogudusse tuli 1990ndate alguses tohutult noori, aga me ei osanud neid toona jüngerdada. Kuid mõni hea tagasiside on jõudnud minuni 30 aastat hiljem.
Kärdlasse minnes olin 25 ja Riina 22. Üks armas koguduseõde pani Riinale kaela paberist väljalõigatud südame kirjaga „Koguduse ema“. Ta oli selleks ajaks olnud kristlane vaid poolteist aastat. Olime vähenõudlikud – asusime elama ühe koguduseliikme koju, ülemise korruse kahte väiksesse tuppa. Kööki polnud ja Kärdlas öeldi „solk sees, vesi väljas“. Riinal polnud saarel ühtki tuttavat. Koduigatsus aga meeletu. Mina põdesin iga kriitikat.
Vana pastor Ado Kaups oli aga hiidlaslikult muhe ja võitles mu tagalas. Olen talle tohutult tänulik. Majanduslikult oli ka kitsas. Mandril käimised olid kallid ja keerulised ettevõtmised. Pikim praamisõit kestis 26 tundi. Mõistan tänaseid noori pastoreid ja nende abikaasasid tänu nendele kogemustele.
Kui 2004. aastal mandrile tagasi kolisime, vajasime päris suurt veoautot. Saarel sündisid kõik meie neli tütart, kelle jaoks ema oli kogu aeg kohal. /…/
Allika koguduse kutsel tulime mandrile tagasi. Alustasime päris suure perena otsast. Keilasse leidsime koguduse abiga korteri. Kogudus käis koos Mustamäel rendipindadel. Palju mõjutas koguduseelu Allika koor, keda kutsuti igale poole laulma. Vaimulikult oli võimsaim kogemus Saksamaa kontserdireis. Jumal tegi sellest misjonireisi. Ka luteri kirikus ja kohalikus pubis esineva koori kontserdi keskel oli evangeelne sõnum.
2006. a liitusime Kalju kogudusega. Sellesse aega jääb nii palju sündmusi, et nimetan vaid mõnda. See, kuidas Jumal avas mind nägema sõltuvuste ja puudusega võitlevaid inimesi, muutis mu elu. See oli väljakutse ka kogudusele. Meie tütred hakkasid neid mehi hellitavalt kutsuma „meie joodikuteks“. Sattusin ka toidupanga ja Kopli supiköögi rajamise juurde, kus paljud inimesed kogesid hoolimist ja said tagasi usu. Koos abipastor Vilver Orasega oli hea võidelda läbi nii rasketest kohtadest kui ka alustada nüüdseks väga suureks kasvanud Kalamaja päevadega. /…/
See on tähtis, et su lastel on hea ka selles koguduses, mida sa juhid. Kuigi seal on olnud igasuguseid päevi, oleme püüdnud lastega kõike läbi arutada. Nad juba teadsid, kui issi hüüdis: „Lapsed, tulge suurde tuppa!“ Palves oleme võidelnud üksteise rasketest kohtadest läbi. On olnud olukordi, kus nemad palvetasid minu eest.

Ihkad sa vahel tagasi metsa(tööle)?
Nüüd sa vihjad mu metsandusõpingutele Luua koolis. Sain selleks inspiratsiooni isalt, kes Kiviõli pastoritöö kõrvalt oli metsavaht. Meil oli isegi selle tööga kaasas käiv ametimaja ja hobune, pullid, lambad. Mulle meeldisid heinatalgud koos metskonnarahvaga. Jahil käimised isa ja metsaülema ning -tehnikuga. Mäletan üht ilvesejahti, kus koertega jälgi ajasin.
Mets on mulle nagu Peetrusele kalapüük. Praegu piirdub mu metsaarmastus Tommiga (koer) Keila pargis jalutamas käimistega. Vahel võtame ette ka pikemaid matku. Lapsed ütlevad, et issi üritab neid metsa viia, aga emmega tehakse linnategemisi. Tasakaal.

Mida oled õppinud EKB Liidu eelnevatelt presidentidelt?
Kui Meego Remmel helistas ja kutsus peasekretäriks, olin metsas tööl. Pastori- ja koolitöö Keilas olid nii ära väsitanud, et panin õpetajaameti maha ja läksin metsa akusid laadima. Kõige rohkem olengi õppinud Meegolt või õigemini – temaga koos õppinud. Meegol on tohutu suhtlusvõime ja eriline hingehoiuand. Tehnilisi üksikasju saab õppida, aga igaühel on täita oma eriline osa. Meegole andis Jumal tuua fookusesse uute koguduste rajamise.
Mul on hea meel töötada koos Joosep Tammoga, liidu vanematekogu esimehega. Tema oli minu dogmaatika ja filosoofia ajaloo õpetaja juba seminaris. /…/ Helari Puust tuleb juttu siis, kui räägime muutustest, milleks tal oli omal ajal liidu juhina julgust. Helari loodud suhted USA Converge’i liidu ja sealsete pastoritega on aidanud üles ehitada teistsugust jagamiskultuuri meie liidus. /…/
Ülo Merilooga võisin enne ta igavikku lahkumist teha Teekäijale intervjuu. Ta oli minu vanaisa Richard Tamme juures raudteel tööl, kui Tapa linna pommitati. See lõi väga emotsionaal­se sideme. Kuid tegelikult tahtsin intervjuud teha, et kuulda tema arvamust minu kandideerimise kohta liidu presidendiks. Ühel hetkel ütles ta: „Erki, ära keeldu sellest!“ Ta ütles seda mitu korda. Tulime Oleviste Pereraadio stuudiost välja ja palvetasime altaril … ning korraga hakkas orel mängima Rudolf Tobiase „Eks teie tea, et te Jumala tempel olete …“.

Kus sinu ja Riina unistused kattuvad ja kus nad teineteist täiendavad?
Riina unistab vaikselt. Saan nendest asjadest aru vihjamisi. Tema on tohutult panustanud meie pere heaolusse ja kodusse. Ta suutis juba meie Hiiumaa kaks väikest tuba hubaseks kujundada. Oleme koos unistanud meie tütardest ja nende tulevikust. Need unistamishetked ühendavad ja ülendavad. Unistustes olen otsustanud olla palju parem vanaisa, kui isa olla suutsin. Minu unistamised on seotud palju töö ja kutsumusega. Selliselt ma arvan, et täiendame teineteist kõige paremini./…/
Kui sul on tütred, kuuleb pulmajuttu palju. Riina on tüdrukutele olnud ka sõbranna eest. Neile on väga meeldinud, kui ema neid välja viib. Eriti ükshaaval. Kui oleme koos köögilaua taga, läheb just Riina ja tüdrukute vahel mõnusaks naljatlemiseks. Naeru on palju. Naudin seda.
Tean, et tüdrukute abiellumine muudab peresuhetes paljutki. Kasvõi seda, et perre tulevad poisid. Hindan oma väimehi väga. /…/ 2010 lõpetas Riina laste kõrvalt Mainoris ärijuhtimise eriala õpingud. Tähtis on, et ka naine leiaks oma kutsumuse. Me oleme läbi hea ja raskema õppinud teineteist kuulama ja mõistma. Mul on selleks parajalt aega läinud. Oleme püüdnud leida aega kahekesi olemiseks. Juba Hiiumaal tuli kord aastas mu ema lapsi hoidma, et saaksime pulma-aastapäeval välja minna. Praegu naudime päris sageli jalgrattasõitu või lihtsalt kohvikus jutuajamist. /…/

Milline piiblisalm on juhtinud sind uutele radadele?
Pärast üht avariid, kui oli oht, et kogu elu laguneb koost, kordasin igal hommikul Jumala sõna: „Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle ning tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest. Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust ja nende palgeile ei tule kunagi häbi. Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.“ (Ps 34:5–7) Lihtsalt loed ja seisad selle peal, et nii saab see olema ka minu elus. /…/

Sa oled mänginud mitut pilli ja laulnud mitmes koosseisus. Milline koht on muusikal sinu vaimulikus töös?
Meie pere on kogu aeg palju laulnud. Sünnipäevadel teeme seda ja matustel käisin õdede ja vennaga isa-emaga kaasas. Pärast teenistusi külalistega laulsime kodus. Vanaema istus veel 90nesena klaveri taha ja saatis duuridega mõnd laulu. Tema õpetas mulle „Ameerikamaal üks usklik ema“. Meie lastele, kes teenistustel naudivad ülistusmuusikat, meeldib samas, kui lõpetame pereüritusi vana koorilauluga „Keset õhtuvaikust seisan“. Kui terve pere kokku tuleb, ongi meid koori jagu – 34. Võimu peab laulus olema! /…/

Liidu presidendi üheks ametiülesandeks on välissuhtlus. Mida tahaksid sealt Eestisse tuua?
/…/ Euroopas näen meeleheitlikku lahenduste otsimist, sest kogudused ei kasva. Enam ei loodeta ühe või teise programmi või tehniliste lahenduste peale, mida kuskilt üle võtta (abimaterjalid jm). Muutuma peab midagi sügavamal tasandil – kristlaseks ja koguduseks olemise mõistmisel. Jüngriksolemisest räägitakse seepärast palju. Näiteks kogu Vene baptistiliidu arengukava on sellele üles ehitatud. Inimesed tahavad kogeda, et tõesti ka päris elus toimib see, mida kogudustes õpetatakse. Ehedus, personaalsus, usaldusväärsus, väelisus – neid märksõnu kuulen.
Kogudusi, kes julgevad välja tulla harjumuspärastest vormidest ja katsetada uut, saadab sagedamini ka edu. Austria baptistiliidu kasv on üheks selliseks näiteks. Või Rootsi Evangeelse Vabakiriku (end Örebro) julgus ja suutlikkus kõnetada immigrante, kellest paljud on Jeesuse vastu võtnud, ning rajatud on mitmeid araabiakeelseid kogudusi. Ameerika partneritelt oleme õppinud töötegijate üksteist toetavat kultuuri. /…/

Milliseid teetähiseid tahaksid oma poole sajandi teekonnast kõige enam esile tõsta?
Jumal on juhtinud mu elu teatud sündmuste kaudu: Luua kooli ärkamine, seminariõpingud ja -kaaslased, ühiskondlik ja koolitöö Hiiumaal, südant avardanud teenimine alkohoolikute ja puudusekannatajatega Kalju ajal. Ja muidugi päris juhuslikuna tunduv kohtumine Riinaga Tartus 27 aastat tagasi. Hea on olnud jagada seda elu tema ja mu kallite tüdrukutega.
Avaldatud lühendatult.
Ermo Jürma,
Teekäija peatoimetaja

Intervjuu on ilmunud Teekäija 2018. a juuli/augusti numbris.

Erki Tamm
Kõrgema Usuteadusliku Seminari esimese lennu lõpetanu (1993).
Kogudusetööd alustas 1993. a Kärdlas. 2004­–2006 teenis Tallinna Allika baptistikogudust, 2006 –2015 Tallinna Kalju baptistikogudust.
Esimene ametikoht oli metsatehnik. 1990ndate algusest töötas õpetajana üldhariduskoolides ning on olnud Palade põhikooli direktor. Samasse aega jääb ka töö Kärdla abilinnapeana. Olnud 2008–2016 EEKBKL peasekretär.
2016. aastal valitud EEKBKL presidendiks.
Abielus Riinaga; peres tütred Helina, Hellika, Helerin, Heneli.
Erki Tamm on pärit neljandat põlve baptistliku usutunnistusega perekonnast.
Eesti EKB Koguduste Liit koondab 86 iseseisvat kogudust 6415 täiskasvanud liikmega. Koos noorsootöös osalejate ja jumalateenistusi külastavate mitteliikmetega ulatub koguduste ümber koondunud usukogukond ligi 10 000 inimeseni.

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)