Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Erinevusi on vaja tunda, et teineteist paremini mõista

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Hiljutisel sõpruskoguduste lastetöö tegijate kohtumisel said kokku eestlased ja soomlased. Meie kirikul ongi kõige rohkem sõpruskogudusi Soomes.
Taasiseseisvumine tõi kaasa sugulasrahva tiheda läbikäimise, elame lähestikku, keelgi üsna sarnane. Kuid kas me oleme ikka nii sarnased? Eestlaste ja soomlaste igapäevaelu kultuurierinevustest rääkis kohtumisel Kulle Raig, Soome Eesti Seltside liidu peasekretär.
Kaugelt sarnastena erineme, kui meid piisavalt lähedalt vaadatakse. Kahe rahvuse kultuurierinevusi on analüüsitud nii siin kui seal pool lahte. Juba Konstantin Päts ja Soome kirjanik ning suur estofiil Eino Leino on neid erinevusi täheldanud. Eino Leino on öelnud, et mida võib oodata rahvalt, kes on 700 aastat istunud püssirohutünni otsas, teadmata, millal see plahvatab.
Päts omakorda arvas soomlastest, et nemad istuvad kõrtsis nagu kirikus. Mõlemad leidsid, et eestlased on impulsiivsemad ja soomlased aeglasema loomuga. Eestlane oli ori, soomlane ei ole seda olnud, looduse erinevuski muudab meid.
Eestlane edastab infot, soomlane mõjutab kuulajat
Huvitav on see, kuidas me end hindame ja kellega võrdleme. Kui soomlased näevad endas palju negatiivset (võrdlevad end läänemaailmaga), siis eestlased näevad endas ainult positiivset, sest võrdlevad ennast idapoolsetega.
Ka meie kõnemaneer on erinev: eestlane räägib, et infot edastada, soomlane, et kuulajat mõjutada. Eestlastel on komme üksteise juttu katkestada, vahele rääkida, andes märku «olen sinust aru saanud», kuid soomlane seevastu ootab kannatlikult kaaslase jutu lõpuni ja vastab alles siis.
Soomlased räägivad märksa aeglasemalt kui meie. Aeglus-kiirus ei väljendu üksnes kõnes, ka e-postis kirju vahetades on sagedasti nii, et eestlasel on omast arust asi ammu selge, kuid soomlane peab vajalikuks saata veel ühe kinnitava kirja ja tänada.
Kulle Raig, viisteist aastat Soomes elanud eestlasena on veendunud, et peaksime soomlastelt koosolekukultuuri õppima, sest Soome on koosolekute maa. Eestlane ei tee töö ja vaba aja kasutamisel suurt vahet, soomlane seevastu teeb töö ajal tööd, kuid hoolitseb ka oma vaba aja eest. Kulle Raig võtaks tööle eestlase ja hindaks eriti keskealist haritud naist. Eestlased on usinad töötajad.
Meie erinevused on meie rikkus
Asjaajamine käib aga Eestis peamiselt tutvuste kaudu: maa on väike ja pea kõik tunnevad kõiki. Kui varasemal ajal oli suur erinevus kahe maa teeninduskultuuri vahel, siis pikapeale hakkab see kaduma, ehkki siinpool lahte kohtab teeninduses siiani ebaviisakust ja nipsakust.
Soomlased on avatult heatahtlikud inimesed, väidab Raig, Eestis aga on palju ebaviisakust. Tavaliselt põhjendatakse seda nõukogude aja mõjuga. Kulle Raigi sõnul ulatuvad juured tagasi hoopis kaugemale vanasse saksa aega. Eestlane ei ole reeglina millegagi rahul ja harva kui keegi meist kiita saab, Soomes kiidetakse ka väikeste asjade eest.
«Soome ja Eesti on väga erinevad – erinevused on rikkus, see on ainus põhjus olemas olla,» ütles Raig ja lisas, et peaksime mõistma erinevusi, et need meie suhteid ei segaks. Erinevusi pole vaja muuta, vaid tunda, et mitte solvuda, kui teine teistmoodi käitub.
Tiiu Pikkur