Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Erinevais paikades on õnn erinev

04.02.2004 | | Rubriik: Ühiskond

Arvamusküsitlused peavad andma selgust inimeste meelsusest, ootustest, uskumustest, toimetulekust, rahulolust.
USA teadusajakiri New Scientist avaldas mullu oktoobris aastail 1999–2001 korraldatud ülemaailmse rahvastiku-uuringu tulemused, mille läbi püüti välja selgitada riigid, kus elavad kõige õnnelikumad inimesed. Uuring näitab, et industriaalühiskondades elavate eluga rahul olevate inimeste arv on jäänud samasse suurusjärku kui pool sajandit tagasi, pärast II maailmasõda.
Heaoluühiskond ei taga heaolu
Hoogne majanduskasv ja elu heaoluühiskonnas, kus inimesed aina rohkem panustavad tarbimisele, on jätnud kängu inimeste hinged ja asunud hävitama nende sisemist õnnetunnet.
Samas täheldatakse, et kõige õnnelikumad inimesed elavad arengumaades, kus välisel edul pole mingit tähtsust. Õnnelike inimeste esikümmet juhivad järgmised riigid: Nigeeria, Mehhiko, Venetsueela, El Salvador, Puerto Rico, Vietnam, Holland, Taani, Põhja-Iirimaa, Kanada ja Lõuna-Aafrika. (Eesti antud uuringus ei osalenud.)
Eesti Kiriku selle aasta avanumbris kirjutas veerevate eestlastega Nepaalis, Indias, Kashmiiris ja Pakistanis kaasa sõitnud Jaan Tätte, et oma reisil ei kohanud ta õnnetuid inimesi, kuigi lääne inimese elustandardi kohaselt peaksid nad kindlasti ennast halvasti tundma. Seal ei ole elektrit, inimesed pole kunagi raha peos hoidnud, süüakse seda, mida ise kasvatakse ja selle nimel tehakse kõvasti tööd. «Aga ma ei näinud seal murest vaevatud väsinud nägusid. Nägin elurõõmu, elutahet, nägin loodusega kooselamist,» kirjutab Jaan Tätte.
Edu mõõdupuud
Rahvusvahelist uuringut analüüsinud teadlasi hämmastas, et õnnelike edetabeli tipus troonisid vaesuses virelevad riigid, mitte läänemaailma kõrge elatustasemega heaoluriigid. Otsides vastust küsimusele, mille läbi inimesed maailma eri paikades õnne leiavad, tuleb teadlaste meelest lähtuda kultuuride erinevusest. Individualismile orienteeritud lääne ühiskondades on edu mõõdupuuks isiklik edu; idamaades usutakse õnne tulevat väljastpoolt inimest.
Ladina-Ameerika riikidele on omane sallivus ja hoolivus ka nende suhtes, keda Euroopas luuseriteks nimetatakse. Nii saavad ka vaesed ja positsioonita inimesed tunda end täisväärtuslikena. Edule orienteeritud Lääne ühiskond aga talub vaevaliselt enda keskel elule allajäänuid.
Teadlased hoiatasid aga malli võtmast nendelt riikidelt ja rahvastelt, kus raporti järgi elavad kõige õnnelikumad inimesed. Uuringu üks praktiline tulemus võiks olla see, et näidata inimestele, milline elustiil võiks nad õnnelikumaks teha.
Soovituslikult tehakse ettepanekuid muuta elu õnnelikumaks:
kasutage maksimaalselt ära teile antud annid;
ihaldage endale vähem materiaalseid väärtusi;
otsige sõpru ja hoidke neid;
tehke teistele head kogu südamest;
ärge võrrelge end pidevalt teistega;
uskuge Jumalasse.
Eestlane on enesekeskne
Üks viimaseid Emori aastalõpuküsitlusi, kus oli antud 20 loetelu vastusevariantidega, huvitus sellest, millised on 500 küsitletu ootused probleemkohtadele, millega võimulolijad peaksid alanud aastal tegelema. Inimeste peatähelepanu keskendus eelkõige materiaalsele, sellele, mis on otseselt seotud nende rahakotiga. Välispoliitika, sh Euroopa Liiduga seonduv ning riigivalitsemine taandus vähetähtsate probleemide reale.
Inimesed ootavad enam lastetoetuste ja pensionide tõusu ning haridus- ja kultuuritöötajate palgatõusu, üksikisiku tulumaksumäära alandamine. Täiesti vähetähtsaks peeti vajadust vastu võtta soolise võrdõiguslikkuse seadus ja panna toimima ühiskondlik lepe.
Rahvusvahelisest avaliku arvamuse uuringust, mille Emor viis Eestis läbi 26. novembrist 3. detsembrini, selgub, et Eesti rahva ootused 2004. aastale on tagasihoidlikumad kui teistel Balti rahvastel. Suurema pessimismi põhjuseks peetakse inimeste hirmu Euroopa Liidu mõju ees, juhtivate rahandus- ja majandustegelaste hoiatusi ning küsitluse ajalist ühtelangemist valitsuskriisiga. 24% küsitletutest arvas, et alanud aasta tuleb halvem, 35% arvas, et samasugune ja 36% usub paremat aastat.
Sirje Semm

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)