Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eriline aeg nõuab erakordseid inimesi

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Tiit ja Lia Salumäel on seljataga 45 ühist teenimisaastat Haapsalus. Arvo Tarmula.

Haapsalu kogudust on viimase saja aasta jooksul teeninud vaid neli vaimulikku. Ja üks neist on Tiit Salumäe koos kirikumuusikust abi­kaasa Liaga 1975. aastast. 

Aega 45 aastat tagasi viis toom­kirikus pärast missat pee­tud lühikonverentsil kiriku­loo­­la­ne dr Priit Rohtmets: „1970. aastatel oli usuelu areng vääramatu ja järjekin­del – religioon oli järjekindlalt mas­sidest taandumas ja see lõi kõige rängemalt just luteri ja õigeusu kiriku pihta. Ilmekas on siin appi võtta natuke statisti­kat: kui 1970. aastal oli luteri kirikul 94 332 annetajaliiget, siis küm­nendi lõpuks 1979. aastal oli neid 64 074. Langus ligi kolmandik.“ 

Ja sel vääramatul usuelu langemise ajal veel 23aastase Tiit Salumäe saabumine Lääne praostkonda koos 19aastase abikaasaga valdavalt toona 60+ vaimulike sekka oli nagu Jumala ime. Noor abielupaar tuli Haap­sallu kogudust teenima ja üles ehitama. Üks vaimuliku, teine muusikuna. Tugev tandem. Tu­gev abielupaar, kes on üles kasvatanud viis last. Na­gu ütles tervituses lõbusalt lin­na­pea Urmas Sukles: Tiit ei oleks täna piiskop, kui te­ma kõrval ei oleks olnud Liat. Haapsalu on hea näide kogukondlikust koos­tööst; lin­na­pea tunnistas, et on Tiit Salumäelt leidnud suurt tuge mitmes ettevõtmises.

Kõik see, mida piiskop Tiit Salumäe Haapsalus ja EELK erinevais töövaldkondades pea poole sajandi jooksul teinud, näitab tema toimimist Kristuse sulase ja Jumala saladuste hea majapidajana. 

Tervitustes ja konve­rent­si­ettekannetes rõhutati Tiit Salumäe teoloogilist küpsust, suurt organisaatorivõimet, ise eeskujuks olemist, usu­julgust, aja planeerimist ja tegutsemist, tegutsemist ja veelkord tegut­semist. Haap­salus on Tiit Salu­mäe eestvõttel remonditud ja kor­da tehtud Jaani kirik ning pea 150 aastat lau­sa vare­metes seisnud ajalooli­ne toom­­­­kirik (taaspühitsetud 1990), kus pühapäeval pee­ti ko­guduseliikmete, roh­ke­­­arvuliste külaliste ja vai­mu­like osavõtul missa ning vi­­kaarõpetaja Kristel Eng­mani juh­timisel lühi­kon­verents „Kirik ja Juma­la ar­mastuse sõnumi ­kuu­­lu­­ta­jad“, pühendatud piis­kop Tiit Salu­mäe preest­riordinatsiooni 45. aasta­päe­vale. 

Missal jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kes Luuka evangeeliumi tekstile (Lk 5:3–6) kõneldes sidus Salumäede teenima asumise Siimona ja tema kaaslaste kalapüügiga. „Täna võime veenduda, et Salumäede otsus usaldada Jumalat ja mitte kahelda tema kutses asuda kirikutööle kiri­ku isolatsiooni tingimustes pea­aegu poole sajandi eest, oli Jumala enda poolt rohkesti õnnistatud. /…/ Kindlasti oli see „võrgu heitmine“ tundmatusse sügavasse vette, kus juba ammu polnud mingit korralikku saaki saadud. Selles otsuses oli ülisuur usaldus Jumala vastu.“

Sirje Semm