Esileht » Arvamused » Arvamus »

Erakonnad vastavad kirikuvalitsuse küsimustele

26.02.2003 | | Rubriik: Arvamus, Kirikuelu

28. jaanuaril toimus EELK Konsistooriumis kirikuvalitsuse ja erakondade kohtumine, millest võtsid osa Res Publica, Keskerakonna, Rahvaliidu ja Isamaaliidu juhtivpoliitikud. Kohtumisel paluti erakondade esindajatel vastata neljale küsimusele:
1. Erakonna nägemus EELK rollist ühiskonnas.
2. Erakonna arvamust riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» kohta.
3. Erakonna seisukoht religiooniõpetusest üldhariduskoolis.
4. Omandireformi lõpuleviimisest.
Eesti Kirik vahendab küsimustele laekunud vastuseid.

Keskerakond
1. EELK on üks jõud ja partner riiklikele ja teistele ühiskondlikele institutsioonidele, kes peaks senisest aktiivsemaltki osalema ühiskonna moraali ja vaimsete väärtuste taastamisel. Oleme valmis koostööks.
2. Seisukoht on selgelt toetav. Tegemist on rohkem kui pühakodadega – see on väärtuslik osa kogu rahva kultuuripärandist, mille säilimist ja taastamist oleme toetanud ja toetame jätkuvalt.
3. Toetame religiooniõpetust üldhariduskooli kultuurilooõpetuse osana, kuid siiski vabatahtlikkuse alusel.
4. Me ei pea mitmel põhjusel omandireformi kulgu õnnestunuks. Mõnel juhul on omandisuhted selginemise asemel muutunud hoopis keerulisemaks. Tähelepanuta ei saa jätta reformi käigus tekitatud ebaõiglust. Täna on peamine siiski reform kiiresti lõpule viia, mistõttu ei peaks enam tegema põhimõttelisi muudatusi.

Eestimaa Rahvaliit

1. Näeme EELK rolli ja tähtsuse kasvu seoses vaimsete väärtuste tähtsustumisega ühiskonnas. Peame vajalikuks kristlikule moraalile rajaneva sõnumi edastamist kõigile eestimaalastele, kuid ennekõike noortele.
2. Toetame riikliku programmi valitsusepoolset vastuvõttu ning edasist elluviimist.
3. Toetame religiooniõpetuse sisseviimist üldhariduskoolidesse ja peame seda haritud inimese kasvatamise lahutamatuks osaks.
4. Toetame õiglast omandireformi lõpuleviimist EELK-le kuulunud õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamisel ja seame prioriteediks tagastada EELK-le kinnistud ühes nendes asunud kunstiväärtustega.

Res Publica

1. Kuulume Euroopa poliitilisel kaardil kristlik-konservatiivsete erakondade perekonda. Hoolivus, moraalsus ja usk indiviidi ja kogukonna tasakaalu kui jätkusuutliku arengu eeldusse on meie jaoks poliitika peamised märksõnad. Meie jaoks on kirikut kui vaimse, sotsiaalse ja moraalse tervise taastootjat Eesti ühiskonnas seni vähe mõistetud ja seega ka vähe kasutatud. Tunnistades kõikide religioonide eluõigust ning inimese õigust usuvabadusele, on siiski võimatu mööda vaadata kultuuriliselt alati Euroopasse kuulunud Eesti ajaloost. Euroopa kultuuriruum on kristlik ning ajalugu on Eestis seda konkretiseerinud valdavalt luterlikus vormis.
Seetõttu on loomulik, et riik näeb oma partneritena esmalt ajaloolisi konfessioone ning esmalt luterlikku kirikut, kuhu veel enne viimast sõda kuulus enam kui kolm neljandikku inimestest. Posttraumaatilises keskkonnas vajatakse ühtseid väärtusi. Kui EELK suudab neid meie ühisteadvuse keskmesse tuua, siis võib kirik saada eri rahvus- ja huvigruppe integreerivaks jõuks. See eeldab jõulisi ning täpseid sotsiaal- ja haridusprogramme partnerluses riigiga, milles joonistub selgesti välja ka mõlema osapoole autonoomia. See ei ole riigikirik.
2. See programm on eredaks näiteks meie koostööst. Pühakojad on kogu rahva kultuuri osa ning väärtus. Seetõttu ei ole nende korrashoid ainult koguduste asi. Kui aga koostöös riigiga kogudused kasvavad ning tugevnevad, siis võtavad nad ka enam vastutust pühakodade, kalmistute, koolide eest.
Loomulikult on oluline täpsustada programmi maht ja prioriteedid ning ajakava. Kõike korraga ei jõua. Ja on ka asju, millest tuleb loobuda. Esmalt tuleks jõustada töötavaid ja toimivaid struktuure. See kehtib ka nimetatud programmis.
3. Religioonialase harituseta jääb maailma kultuuripärandi tundmine poolikuks. Samas on tegemist väärtushoiakute kujundamisega, mis on omakorda kodaniku- ja inimeseõpetuse eelduseks. Tuleb määratleda eesti rahva ühisväärtused.
Oleme päri EELK Konsistooriumi religiooniõpetuse määratlusega 15. oktoobrist 2002: «Religiooniõpetus ei ole usuõpetus, vaid pluralistlikel alustel õppeaine, milles ei tehta kohustuslikuks ühegi religiooni ega maailmavaate pooldamist.» Küll aga peab inimene neid tundma ning kujunema valiku- ja vastutusvõimeliseks. Selleks on vaja lülitada vastav õppeaine kooliprogrammidesse ning ette valmistada head õpetajad.
4. Omandireformi lõpuleviimatus suurendab korralagedust. Me lõpetame selle.

Isamaaliit
1. Konsolideeriv. Vajame maailmavaatelist kindlustunnet. Seda kirik annab. Lisaks sellele saab kirik pakkuda erinevaid teenuseid, nn kolmanda sektori kaasamine inimeste eluolu korraldamisel.
2. Kuna ise olime nimetatud programmi algatajad, siis toetame kindlasti.
3. Pooldame jätkuvalt religiooniõpetuse sisseviimist koolidesse.
4. Omandireform tuleb viia lõpule. Selles küsimuses peaks lätlastest eeskuju võtma. Kiiresti on vaja korraldada varade õiglane tagastamine ja kompenseerimine.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)