Esileht » Pühapäevaks » Mõte pühapäevaks »

«Entsüklika. Lootuses päästetud – Spe salvi»

04.02.2009 | | Rubriik: Mõte pühapäevaks

31. Veel kord: ma vajame väiksemaid ja suuremaid lootusi, mis meid päevast päeva edasi aitavad. Kuid nendest ei piisa ilma suure lootuseta, mis peab ületama kõik muu. See suur lootus saab olla ainult Jumal, kes hõlmab kõik ja kes saab meile anda ja kinkida seda, milleks me omaette pole suutelised. Just kingituseks saamine kuulub lootuse juurde. Jumal on lootuse alusmüür – mitte lihtsalt jumal, vaid Jumal, kel on inimlik nägu ja kes on meid armastanud lõpuni: iga üksikut inimest ja inimkonda tervikuna. Tema riik ei ole kujutletav teispoolsus mitte kunagi saabuvas tulevikus – tema riik on seal, kus teda armastatakse ja kus tema armastus jõuab meieni. Üksnes tema armastus annab meile võimaluse jääda ikka edasi püsima oma loomuse poolest ebatäiuslikus maailmas, ilma et me kaotaksime lootuse elujõu.

Paavst Benedictus XVI
«Entsüklika. Lootuses päästetud – Spe salvi». –
Eesti Apostellik Administratuur, 2008

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)