Enam sisukamat tegevust

80 aastat tagasi, 1929. aasta septembris oli suur suvi oma valitsemisaega tasapisi sügisele loovutamas. Vabaõhukontsertide aeg hakkas otsa saama.
Üks kõige hilisemaid laulupäevi, mida õigust öelda küll muusikapäevaks nimetati, toimus 1. septembril Põltsamaal, korraldajaks lauluselts Leelo. Muusikapäevast võttis osa kaheksa kohalikku koori ja külalisena Viljandi Koidu segakoor Joosep Saare juhatusel. Koidu kooril oligi Põltsamaa muusikapäeval enam tegemist. Lisaks kaasalöömisele ühendkooris esineti nelja lauluga Põltsamaa kirikus aset leidnud kontsert-jumalateenistusel.
    
Rudolf Tobias sai mälestussamba
22. septembril avati Haapsalus Aafrika rannas eesti vaimuliku muusika ühe alusepanija Rudolf Tobiase mälestussammas. Kujur Roman Espenberg (Haavamägi) töö oli hästi õnnestunud. Rinnakujus peegeldus helilooja iseloomulik näoilme ja sisemine tundeilm. Aktuse avas linnapea arst Hans Alver, vaimuliku kõne pidas pastor von zur Mühlen. Haapsalu lauluselts Heli Cyrillus Kreegi juhatusel laulis Tobiase laule. Aktusel oli palju rahvast, teiste hulgas Tobiase ema ja õed.
Lauljate Liidu esimees Juhan Aavik ütles ausamba avamisel: «See suur vaim, mis täis küpset sügavust ja filosoofilis-kunstilist religiositeeti – see on, mis Tobiase eesti muusikas teeb eriti suureks.»
Tallinna Konservatoorium sai kümneaastaseks. Pidulikult seda päeva ei tähistatud, sest tolleaegsed konservatooriumi ruumid polnud selleks sobivad. Tuletame meelde, et esimene konservatooriumi direktor oli kirikumuusikas hästi tuntud organist ja helilooja Mihkel Lüdig, 1929. a olid aga selle professorite nimekirjas kirikumuusikasse kaaluka panuse andnud August Topman ja Artur Kapp.

Tartus käis külaline Saksamaalt
Septembri algul viibis Tartus Berliini Ülikooli muusikaprofessor Biehle, kes huvitus meie kirikumuusikast, iseäranis uuendustest liturgias. Suvel oli teda külastanud prof A. Topman, kes ta meie kirikumuusikaga tutvuma oli kutsunud. Külaline viibis mitmel jumalateenistusel.
Oma mõtteid tutvustas ta kohtumisel prof H. B. Rahamägi, prof August Topmani ja organist Joosep Aavikuga. Arutluse all olid jumalateenistuse muusikalises küljes läbiviidavad uuendused. Külaline kiitis mõnda uuendust kui suurt edusammu, kuid mõnes asjas soovitas tagasiminekut reformatsiooniaegadesse.
Biehlele esines ka ülikooli kiriku koor Cantate Domino, kellel sai just septembris täis teine tegevusaasta. Külalist huvitasid iseäranis meie heliloojate uuemad kirikulaulud. Uudis oli talle koguduse neljahäälne laul, mida ta Pauluse kirikus armulauateenistuse ajal kuulis.
Tartu Ülikooli kiriku organist Joosep Aavik, kelle teeneks oli ka Tartu Ülikooli lauluseltsi Cantate Domino märkimisväärsele tasemele viimine, vahetas aga septembris töökohta – nüüd oli ta Kuressaare Laurentiuse kiriku organist.

Kontserdid Türil ja Vormsis
1. septembril oli erakordne võimalus kuulata haruldast kontsertjumalateenistust Türi kirikus. Esinesid Estonia teatri koorisolist sopran prl Antonina Kusminina ja kontrabassivirtuoos Ludvig Juht, kellele polnud see mitte esimene kord kirikus üles astuda. Avar ja nägus kirik oli rahvast täis.
Kusmininal õnnestusid eriti hästi Beethoveni ja Haydni teosed, Juht aga üllatas sooja hingestatud mänguga, millest iseäranis meeldejäävad olid «Üks kindel linn ja varjupaik» ning «Ema süda». Soliste saatis Türi organist Joh. Weeber, kes astus ka üles Bachi ja Boelmanni loominguga. Hingeülendavalt kõneles õpetaja P. Nõmmik muusikakunsti ja usu võimu kajastustest Taaveti lauludes.
Samal päeval tähistati Vormsi kiriku 710. aastapäeva. 1219. aastal taanlaste rajatud kirik oli hiljem mitu korda ümber ehitatud. Hiljuti oli ette võetud põhjalik restaureerimine, mistõttu piiskop Jakob Kukk võttis ette uuestipühitsemise. Sellest oli tulnud osa saama tuhatkond inimest, kes kõik ei mahtunudki kirikusse. Jumalateenistust kaunistas kohalik segakoor ja solistid.

Tegemistest Valgas
Valgas tegutsesid edukalt Noortemeeste Kristlik Ühing ning skautide ja gaidide organisatsioonid, kes korraldasid 4. septembril ühise kontsertjumalateenistuse, kus jutlustas suureks noorte sõbraks nimetatud skautmaster Harri Haamer. Vaatamata äripäeva õhtule oli kirik rahvast täis.
Kontsertosas esinesid oreli saatel kohalikud noored härrad Viilup ja Kampus viiuli- ja tšellosoolode ning -duodega, orelisaatjaks oli Valga Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja pr J. Fiskar. Altaris teenis kohalik õpetaja A. Tammik, jutlustas muidugi H. Haamer. Kontsertjumalateenistus lõppes Lydia Koidula sõnadele loodud ühislauluga «Kui päeva kära aega on andnud palvele».
Valga Peetri koguduse ees seisis surnuaiavahi maja ehitamine. Selleks vajaliku raha kogumiseks korraldati Säde seltsi saalis suur rahvakontsert koos näitemüügi ja loterii-allegriiga. Esinesid Valga Kaitsemaleva orkester, Valga Kunsti Seltsi segakoor ning solistid prl Helbrod (laul) ja hr Viilup (viiul). Neid saatis klaveril J. Fiskar. Kontsert oli ilus ja jättis kuulajaisse kõige paremad mälestused. Rahvast oli aga tulnud keskmiselt.

Õpetajate ametisseseadmised
15. septembril oli Kose õpetaja Richard Jõgise ametisseseadmine. Seda toimetas piiskop Kukk. Rahvast oli tulnud nii palju, et ukse taha jäänutele tuli õuel eraldi jutlustada. Kirik oli maitsekalt kaunistatud. Jumalateenistust ülendasid laulukoor ja puhkpilliorkester.
22. septembril oli Rakveres teise õpetaja Bruno Ederbergi ametisseseadmine. Sedagi toimetas piiskop Kukk. Kirik oli maitsekalt kaunistatud ning jumalateenistust ülendasid laulukoor ja puhkpilliorkester.    

Noored asutasid ühinguid
Viimasel ajal oli esiplaanile tõusnud töö noortega, kusjuures huvi oli mõlemapoolne. 15. septembril oli Raplas noorte püha. Sellekohasel koosolekul nõudsid noored kristlike noorte ühingu asutamist. Noored tundsid, et nad on laiali pillatud, kaasa veetud maisest elust. Nad olid tüdinenud maitsetutest lõbustustest. Oli tekkinud vajadus sisukama, meeliülendava tegevuse järele, mida just kirik pakkuda suutis. Noorte taotlusi toetas õpetaja Liiv.
Ka Martnas oli noorte püha. 29. septembril leidis siin aset noortele pühendatud jumalateenistus. Äratuskõnega esines kirikliku noorsootöö sekretär H. Haamer, kes pani noortele südamele õhutada seda tuld, mida «Kristus oli tulnud maa peale viskama». Pärast jumalateenistust palvemajas aset leidnud noorte tunnis oli rohkesti huvilisi. Lepiti kokku ühiseks tööks. Võeti nõuks korraldada 2. novembril noorsooõhtu teelaua, kõne, laulude ja teiste ettekannetega.
Tallinna Jaani kirikus oli aga 29. septembril noortekoguduse asutamisjumalateenistus. Noored leidsid, et vaja oleks tihedamaid sidemeid kirikuga. Nii mõnigi juba leeritatud noor oli langenud «elumadalusse» või oli temast saanud koguni kirikuvastane. Pidulikult ehitud kirik oli rahvast pilgeni täis. Õpetaja Kubu kõneles Jumala Vaimu tõotusest noortele. Kõne lõppedes laulis oratooriumikoor Händeli «Sest meie Issanda Jumala arm».
Õpetaja A. Sternfeldt toetas noortekoguduse loomist, jutlustades teemal «Jumala äravalitud rahvas». Ülevust lisas koor «Halleluujaga» Händeli oratooriumist «Messias», samuti oli koori esituses mõjuv «Meie Isa», mis tasase palvelauluna haaras kirikulisi. Solistina esines prl H. Salum aariaga Haydni oratooriumist «Loomine».
Pärast jumalateenistust võeti ette ametlik osa, millest tähtsaim oli põhikirja vastuvõtmine. Selles toonitati vajadust pidada oma õnnistamispäeva tõotusi ning korraldada noorte jumalateenistusi, piibli- ja palvetunde ning perekonnaõhtuid. Rohkesti oli laulukoori ja orkestri tööst osa võtta soovijaid. Otsustati, et noorte muusikategemisi hakkab juhendama Enn Võrk. Koosolek lõpetati laulu ja palvega.

Mati Märtin