Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Empaatiat soodustav aeg

/ Autor: / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number:  /

Praegusel kriisiajal paljusid meist tabanud raskused aitavad ehk vähemasti paremini mõista neid kaasinimesi, kelle muredele ja läbielamistele varem vähe tähelepanu pööranud oleme. Epideemiast eriti rängalt haaratud riikides pole linnades enam turvaline isegi kodust lahkumine igapäevasteks asjatoimetusteks. Nii kogevad sealsed inimesed midagi ligilähedast sõjaolukorras elamisele. Nakkusohu tõttu rakendatud erimeetmed sunnivad aga ka paljusid Eesti inimesi loobuma neile armsaks saanud harjumustest. Seejuures tasub meeles pidada, et mõnedki kaaskodanikud ei saa endale lihtsalt vaesuse pärast niikuinii ei välisreise, restoranis söömist ega meelelahutusüritustel käimist lubada.

Mõni Eesti turist jällegi sai küllap oma nahal tunda seda, et kohalikest erinev väljanägemine, keel ja kombed võivad põhjustada umbusklikku suhtumist; kiputakse ju pahatihti just võõramaalasi praegu viiruse levimises süüdistama. Selline kogemus aitab ehk paremini mõista meie oma maal elavaid immigrante.

Usklikud aga, kes peavad ajutiselt jumalateenistusi veebi või raadio vahendusel jälgima, on praegu samas olukorras kogudusekaaslastega, kel pole hoolimata oma südame igatsusest ka tavaolukorras võimalik pühapäeviti koguduse keskele tulla. Veel võib tuua hulgaliselt näiteid selle kohta, kuidas inimesed, keda elu seni ainult hellitanud on, võivad kriisiajal korraga paremini aru saada vangis olijate, krooniliste haigete, mitmesuguste erivajadustega või lihtsalt üksildaste inimeste elukogemustest.

Võib siiski arvata, et see empaatiat soodustav aeg ei kesta kaua. Juba praegu arutatakse avalikkuses elavalt selle üle, millal ja kuidas „normaalse elu“ juurde tagasi pöörduda. Ja kui see teoks saab, unustatakse varsti ära, et osa meist kogeb oma elus kogu aeg selliseid raskusi, millest ülejäänud inimesed eriolukorra tingimustes ainult kerge maitse suhu said.

Rain Soosaar