Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Emakeelse jumalasõnaga eestlasi teenimas

23.12.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Õp Andres Mäevere kirikuliste ootel tühjas Petseri Peetri kirikus, mis tuleval aastal tähistab 90. aastapäeva. Sirje Semm

Korporatsiooni Fraternitas Liviensis vilistlased praost Ants Tooming ja suursaadik Toomas Kukk suursaadiku residentsi ees Vilniuses. Erakogu

Kui paljud hajali elavad eestlased püüavad jõuluks Eestisse jõuda, siis mitmes riigis asuvad eesti kogukonnad on rõõmsad, kui neid saabuvatel pühadel vaimulik kodumaalt külastab.

Moskvas
Juba tsaariajal koondusid Moskvas elavad eestlased luterlikku Eliisabeti kogudusse, mis nõukogude võimu ajal likvideeriti, ent umbes 30 aastat tagasi impeeriumi lagunedes taastati. Sellest peale on seal asuvaid luterlasi käinud Eestist vaimulik teenimas. «Kindlasti jõulude ajal, aga vahel lisaks ka kas ülestõusmispühadel või vabariigi aastapäeval olen käinud,» räägib Eesti Kirikule õpetaja Peeter Kaldur, kes Moskva eestlaste vaimuliku teenimise oma südameasjaks on võtnud. Nõudlus selleks on olemas ja siiras.
Kalduri sõnul ei toimi Moskvas koguduslik elu just meie mõistes, see tähendab, et ei toimu piiblitunde, lastetööd ega koorilaulu. Aga inimestel on suur soov määratleda oma identiteet luteri kogudusse kuulumise toel. «50ndatel Moskvasse õppima läinud ja sinna jäänud inimesed on hoolimata toonasest ideoloogiast jõudnud õigete ja igavikuliste väärtuste juurde,» kiidab Kaldur.
Sel aastal toimus Moskva eestlaste jõulujumalateenistus kolmandal advendinädalal. Õp Kaldur oli Eestist tulnud koos Jõhvi koguduse organisti Inna Badinaga. Eesti saatkonda oli teenistusele kogunenud 23 eestlast.

Peterburis
Neevalinna eestlaste vaimseks koduks olevas Jaani kirikus toimuvad eestikeelsed jumalateenistused kaks korda kuus. Üksteise alla käivad Peterburis Eestist õpetajad Enn Salveste ja Urmas Karileet, nädala sees on koguduses ametis misjonär Hannu Keskinen. Jõuluteenistus toimubki diakon Keskineni juhtimisel, 27. detsembril on aga armulauaga jumalateenistus õp Salveste teenimisel.
Õp Karileet kiidab Jaani koguduse aktiivsust: «Koguduse poolesajast liikmest jõuab pühapäeval kirikusse ikka vähemalt 25.» Kohalik koor Koit on igaks teenistuseks õpetaja valitud ja eelnevalt lauljatele saadetud koraalid selgeks õppinud ja saavad teenistusel eeslauljatena koguduselaulu toetada. Pärast teenistust on alati kohvilaud, et kirikusse tulnud saaksid ka seltskondlikku elu nautida.

Petseris
Nüüdseks Eesti riigipiiri taha jääva ajaloolise Eesti linna Petseri Peetri kogudus, mis kuulub kirikuhaldusliku jaotuse järgi Võru praostkonna koosseisu, on viimaste aastakümnetega liikmete arvu poolest kokku kuivanud. Petseri eestlased, eriti nooremad, rändavad Venemaalt Eestisse. Eestikeelset elanikkonda linnas siiski jagub, aga üldjuhul on tegemist setudega, kes teatavasti kuuluvad hoopis õigeusu kogudusse.
«Kuniks käivad kirikus need paar ustavat, nii kaua on õigustatud nende emakeelseks teenimiseks Petseris käimine,» rõhutab Võru koguduse õpetaja Andres Mäevere, kes sõidab Petseri luterlastele jõuluevangeeliumi kuulutama 2. jõulupühal, 26. detsembril. Mäevere sõnul valmistub kogudus tuleval aastal Peetri kiriku 90. aastapäeva tähistama; 17. septembril 2016 on planeeritud selleks piiskoplik jumalateenistus.

Brüsselis
2011. aastast alustati Euroopa Liidu administratiivses keskuses Brüsselis, kus elab pidevalt u 2000 eestlast, regulaarsete eestikeelsete jumalateenistustega. Kuulutuspunktina siiani toimiv eestikeelne kogudusetöö on võimalik tänu sellele, et kohapeal leidub entusiastlikke korraldajaid ja et Eestis on vaimulik, kes on valmis teekonna rahvuskaaslaste teenimiseks ette võtma.
Tallinna praost Jaan Tammsalu on Brüsseli teekonna nii sageli ette võtnud, et sealsed eestlased peavad teda juba oma õpetajaks. Ja õigusega ka, sest õp Tammsalu on lisaks jumalateenistuste pidamisele Brüsselis mitu leerirühma leeriküpsusele aidanud ning kohapeal ka lapsi ristinud.
Sellel aastal peeti Brüsseli jõulujumalateenistus juba aegsasti, 1. advendipühapäeva eelsel laupäeval kogudusele tuttavaks saanud Rootsi kirikus. Kui tavaliselt jõuab kirikusse umbes 40 inimest, siis sel aastal kogunes jõulukirikusse paarkümmend eestlast. Põhiliselt euroametnikest ja NATO juures tööl olevatest eestlastest koosnevas koguduses oli Tammsalu sõnul just «ridasid rotatsioon raputanud». See tähendab, et seoses ametnike suunamisega Brüsselist järgmisse teenistuskohta oli ka kirikus uusi inimesi.

Vilniuses
Pika sõidu Leetu võttis advendiaja keskel ette Tartu praost Ants Tooming. Jõuluteenistus toimus 12. detsembril Vilniuse luterlikus kirikus, kuhu kogunes umbes 60 kirikulist eesotsas Eesti Vabariigi suursaadiku Toomas Kukega. Laulis kohalik tütarlasteansambel, jagati armulauda. Pärast teenistust siirduti seltskondlikuks koosviibimiseks suursaatkonda, kuhu kümmekonna väikese lapse rõõmuks leidis tee ka eestikeelne jõulumees. Külalisi oli aga lisaks vaimulikule teisigi eestlasi Kodu-Eestist.

Riias
Vana Liivimaa keskuses Riias jõuab eestlasi jõulukirikusse 20–40, teab rääkida emeriitõpetaja Valdek Johanson, kes järjepidevalt kord kuus käib eestikeelset jumalateenistust Riia Jaani kirikus läbi viimas alates 1989. aastat. Sel aastal plaanib ta Riiga sõita koos Tallinnas elava lätlannast organisti Inese Koolbreickiga.

Helsingis
Helsingi eestikeelse kogudusetöö jõuluteenistus toimus 4. advendipühapäeval, 20. detsembril Alppila kirikus. Teenisid kohalik vaimulik Mira Salmelainen ja kaplan Peeter Paenurm, kantor Dagmar Õunap, laulis Teet Kaur Eestist.
Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)