Emakeel ja targad raamatud hoiavad rahva vaimsust

15.03.2006 | | Rubriik: Määratlemata

Eile, 14. märtsil heiskasime lipud armsa emakeele auks.

Kümme aastat tagasi, 1996 esitas Sonda kooli direktor Meinhard Laks  riigikogule koos tuhandete allkirjadega ettepaneku tähistada Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeva emakeelepäevana. Kulus kolm aastat ja 1999. a 11. veebruaril kuulutati emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks. Literaat Ain Kaalep on 14. märtsi kutsunud tähistama kui Eesti vaimsuse päeva, sest omaaegne maa-rahva laulja on «tänapäeva maitse seisukohalt esimene tõesti hea eesti luuletaja», on ta öelnud.

Keel seob tundeid ja mõtteid

Üheks rahvuskuuluvuse tunnuseks on keel, parim viis väljendada oma mõtteid, tundeid, arusaamu, teadmisi jm teistele kõige arusaadavamal moel. Veel enam kaalu omandavad kirjapandud mõtted, tarkusesõnad. Need kestavad põlvest põlve.

1739 ilmus Tallinnas esimene põhjaeestikeelne maarahvale mõeldud tarkusekogumik, Piibel, mille oli maakeelde pannud Jüri koguduse õpetaja ja hilisem Ida-Harju praost Anton Thor Helle (1683–1748). Aastasadade jooksul on Piiblit mitu korda uuesti tõlgitud, et selle keel oleks inimestele mõistetav.

Piibel saatis inimest kogu elu: sealt sai kirjatarkuse selgeks ja selle lohutavate sõnadega saadeti lahkunuid igavikuteele. 260 aastat pärast selle ilmumist raiuti raamat sõna otseses mõttes kivisse – Jüri kirikaeda püstitati mälestusmärk eestikeelsele Piiblile.

Meie keskel elab aga hulgaliselt inimesi, kellele tavapärane raamat jääb vaikivaks esemeks. Seepärast on Eesti Piibliselts võtnud südameasjaks ja teinud Uue Testamendi emakeelsena kättesaadavaks ka nendele inimestele, kelle silmanägemine on nõrk või puudub hoopis.

Rõõmusõnum kuuldavaks

Need inimesed, kes füüsilise puude tõttu raamatut lugeda ei saa, saavad seda kuulata. Piibliselts on salvestanud Uue Testamendi ja on praeguseks müünud umbes sada duubel-CDd. Piiblitekstid on sisse lugenud vaimulikud Peeter Roosimaa, Andres Saumets ja Aare Vilu, plaadiümbrise kujunduse on teinud kunstnik Epp-Maria Kokamägi.

Kui algselt oli Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärensoni sõnul plaan teha Uue Testamendi kuulamiseks kassette, neid muide oleks komplektis 15–16, siis töö käigus on uus tehnoloogia peale surunud ja vajadus kassettide järele tunduvalt kahanenud. Neid on küll kavas teha, nagu ka DVDsid, kuid see nõuab veel aega ja ressurssi. Seniks saavad pimedad Piiblit kuulata CD-il.

Aga neid, kes kõnet elik keelt ei kuule, loodab Piibliselts rõõmustada jõulude paiku viipekeelse Markuse evangeeliumiga.

Rita Puidet

Üks kommentaar artiklile “Emakeel ja targad raamatud hoiavad rahva vaimsust”

  1. Külaline ütles:

    Mina lippu ei heisanud, sest ei ole raha lipu ostmiseks. Raamatuid saab raamatukogust, ka tarku, aga lippu ei anta.

Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! (Lk 21:28)