Ema

08.05.2008 | | Rubriik: Määratlemata

/…/
Ja kahetsuse pisar tekkib silma
Joont mõnda nähes ema vanas näos.
Vist oleks ema nägu jäänud sellest ilma,
Kui targem aru oleks olnd mul peas.
Jõud imeväene peitub ema näos;
Huul naeratleb, – läik soe silmades.
Ja ahastust kui polekski ta elus;
Ei miski reeda piina südames.
Ta üksi kannab oma rasket saatust;
Ta valu teada ainult Jumalal;
Väär lobiseda kanda antud ristist,
Vaid päikest nähku maailm tema näol.
Laps ristikandja, sarnast ilmet nähes –
On vait, ei räägi oma muredest.
Pea püsti! – lugeda kui ema näos
Silm särab lootusest tal jõulisest.
Oi ema! – oled noorena nii võimas,
Kui haarad lapse sülle, embusse…
Oi ema! – oled võimsam vanas eas,
Kui põimid lapse elu palvesse.

Jaan Muru
Käsikirjalisest kogumikust «Taevalind laulis. Vaimulikku luulet ja laule I. Luuletused».
EELK Usuteaduse Instituudi
raamatukogu

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)