Esileht » Arvamused » Arvamus »

Elukestev õppimine

14.04.2004 | | Rubriik: Arvamus, Juhtkiri

Möödunud pühapäeval oli ülestõusmispüha. Kristus on võitja, Kiriku juht ja õpetaja. Meie oleme õpilased. Issand Jeesus Kristus annab meile Matteuse evangeeliumi lõpusõnades kolm tegevussuunda:
minge
(aktiivsus ja avatus oma ümbruskonna suhtes),
ristige
(Jumala sõna kuulutamine ja ülestõusnud Issanda ligioleku sakramentaalne vahendamine),
õpetage
(õpetamis- ja kasvatamisülesanne).
Sulgudes olev tekst on EELK tegevuskava eelnõust aastaiks 2004-2010.
Kolmas ülesanne on see, millel täna peatun. Eesti Kirik alustab läbi tosina numbri rubriiki «Leeritund». Rubriik ei asenda leeriõpetust, see on osa elukestvast õppimisest.
Kristliku kiriku alguses seisavad Issanda kõrval apostlid, keda meie Piibel nimetab jüngriteks. Kreekakeelne sõna tähendab aga pigem õppijat, kooliõpilast. Kristuse taotlus õpilasi omades ei olnud luua koolkonda, põhirõhk oli teha Tema tahtmist (Mt 12:49-50).
Ralf Lutheri «Uue Testamendi sõnaraamatust» (faksiimile, Tallinn, 1992) on põhjust lugeda selgitusi märksõna «jünger» alt. Elukestvast õppimisest kirjutab Martin Luther «Suure katekismuse» eessõnas. «Seepärast palun ma veel kord kõiki kristlasi, eriti aga õpetajaid ja kuulutajaid, et nad ei suvatseks liiga varakult olla doktorid ega arvata, nagu teaksid nad juba kõike. /…/ Selle asemel tegelgu nad pidevalt katekismusega ja õppigu lakkamata, olles seejuures täie mure ja hoolega ettevaatlikud säärase kindluse ja pimedusejüngrite mürgise nakkuse vastu.»
Kiriku mõttes kuulub elukestva õpetuse juurde igapühapäevane jumalateenistus. Meie kirikus on kasutatud muidki koolitusprogramme. Sellega tegeleb otseselt Usuteaduse Instituut. Koolitusi on viinud läbi teisedki EELK sihtasutused ja organisatsioonid, praostkonnad ja kogudused.
Elukestev õppimine ei hõlma ainult katekismuseõpet. Kogu ühiskond peab olema õppiv ühiskond.
Vabariigi Presidendi akadeemiline nõukogu tegi aastal 1998 Riigikogule ettekande «Õppiv Eesti». 2003. aastal ühines teiste hulgas ka Eesti Kirikute Nõukogu ühiskondliku leppega, mille sihtasutuse ühest dokumendist loeme: «Eestlased väidavad enesekindlalt, et oleme üldise kõrge haridustasemega rahvas ja et haridus on olnud juba aastakümneid meie arengu prioriteediks. Kiitleme uhkusega, et meie õppurid omandavad rohkem teadmisi kui Ameerika ja Lääne-Euroopa samaealised. Samas saab üha selgemaks, et Eesti hariduskorraldus ei vasta tänapäeva ühiskonna nõudmistele. Aprillis 2000 püstitasid Euroopa Liidu liikmesriikide juhid Lissabonis eesmärgi kujundada Euroopa Liidust «kõige konkurentsivõimelisem ja dünaamilisem teadmistepõhine ühiskond maailmas». Erinevad haridusega tegelevad inimesed on püüdnud luua ühtset haridusstrateegiat, kuid senini on jäänud puudu konsensusest ja tahtest see ellu viia.»
Ühiskondliku leppe kohase haridusstrateegia loomisel on vaja elukestva õppe üle alustada kogu Eestit kaasavat diskussiooni, et muuta see mõiste arusaadavaks igale inimesele. Tuleb selgelt teadvustada Eesti arenguteid ning elukestva õppe vajalikkust nende prioriteetide elluviimisel.
Päris sümpaatsed taotlused, mis tuletavad meile EELK töötegijatele ja liikmetele meelde meie kohustust ja õigust olla haritud ja jagada haridust. Kirjandust, millest õppida, on viimaste aastate jooksul kogunenud mitu kapitäit. Paari nädala eest ilmus uues trükis Martin Lutheri «Väike katekismus». Emakeelse vaimuliku kirjanduse hulk on tänuväärselt rikkalik.
Kirikud on erinevates maades eri ministeeriumite, mitmes riigis haridusministeeriumi, haldusalas. Kiriku üks oluline väljund on haridus. Jätkame kirikuaastat Kristuse ülestõusmisest taevaminemiseni ja sealt Kiriku sünnipäevani. Paljudes kogudustes on see leeriaeg, paljudes peetakse kuldleeri. Miks mitte kutsuda nüüd kokku ka kümmekond aastat tagasi leeris käinud ja aidata neid korrata leeriõpetust. Kiriku liige olla tähendab alati õppida.
Tiit Salumäe, assessor

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)