Esileht » Uudis » Uudised »

Elu on mitmetahulisem kui arvud

27.04.2016 | | Rubriik: Uudised

Soomlanna Raija Hirvensalo (keskel) on Viru praostkonnas lastetööd teinud 20 aastat. Vasakul üle paarikümne aasta Jõhvi koguduse sekretärina töötanud Anneli Lein, paremal kirikuteenija Laidi Kivist Jõhvist. Rita Puidet

Viru praostkonna sinod 14. aprillil Simunas oli kui kevadine tuulepuhang täis uut lootust.

Pärast peapiiskopi jagatud mõtlemapanevat sõna ja kosutavat osadust jumalateenistusel Simuna kirikus kogunesid sinodilised rahvamajja koosolekule. Meeldivat äratundmist pakkus sinodi puhuks välja antud spetsiaalne ajaleht, mille praost kuvas suurele ekraanile. Peapiiskop Urmas Viilma ja praost Tauno Toompuu, mõlemad aasta ametis olnud, võisid sinodi avatuks lugeda.
Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla mainis, et on õnnelik vallavanem, sest valla territooriumile jääb koguni kaks kirikut, Väike-Maarja ja Simuna, ning koostöö kogudustega kindlasti veelgi süveneb. Lääne-Viru maavanem Marko Torm Rakvere Kolmainu koguduse liikmena meenutas peapiiskopi kõnet kapikristlastest ja tõi esile sealsed kirikupäevad kui hea näite kiriku avatusest.

Kristlik identiteet
Harilikult ankrumehena sõna saav peapiiskop oli seekord kapteni rollis ja võttis osalistele kapikristluse mõtet selgitada. Aastasele ametiajale tuginedes kinnitas peapiiskop Urmas Viil­ma, et ta pole kogenud õelat kriitikat ja inimeste hoiak tema suhtes on olnud äraootavalt positiivne. Nagu varasemateski väljaütlemistes, rõhutas ta, et kristlased peaksid oma identiteeti rohkem rõhutama. Inimesed, kes on kirikuga seotud, peaksid sellest otse kõnelema.
Ta meenutas, et soovitas presidendil kutsuda inimesi Eston Kohvri eest palvetama, kuid paraku ei suutnud president seda teha ja palus vaid mõelda naaberriigis ebaseaduslikult kinni peetavale. See tõendas, et Eestimaa ei ole veel valmis avalikult tunnistama, et omab kristlikku identiteeti. Islam aga on misjoneeriv usk ja kui me ei kuuluta oma usku, ei saa me põgenikele ette heita, kui nad hakkavad meid misjoneerima.

Haputainas kogukonnas
Vaatamata praost Toompuu tõdemusele, et kirikusse satub alla ühe protsendi inimestest, oli vaimulik positiivne ja meenutas ajakirjanik Rein Siku lauset «Kui Exceli kultus oleks valitsenud 25 aastat tagasi, poleks me oma riiki saanud». Ametis oldud aasta jooksul külastas ta praostkonna kogudusi, et saada selgemaks, mis on numbrite taga. «Elu on mitmetahulisem kui arvud,» tõdes ta, olles veendunud, et kogudustel on haputainana kogukonnale mõju.
Piirkond eristub teistest paikadest muidugi venekeelsete inimeste rohkuse poolest. Praosti sõnul on õigeusklikkus kultuurinähe, mitte südamelähedane usk. Mittekristlased aga hindavad tegelikult, et keegi hoiab kristlikke väärtusi.
Suurim liikmearvu langetaja on olnud Narva, kus on tublid vaimulikud, ent kogudusel puudub eestikeelne õpetaja ja inimestel motivatsioon. See-eest Käsmu kogudus on kasvanud poole suuremaks, liikmesannetajate arv on kasvanud Kadrinas ja Tamsalu koguduses on märgatav elavnemine. Vaimulikud Tarmo Linnas ja Oleg Sevastjanov teenivad Viru vanglas ja jagatud sõna on langenud heale pinnasele.
Sillamäel ja Kohtla-Järvel peetakse venekeelseid jumalateenistusi, aga töö võiks olla efektiivsem. Mõtlemiskoht on Vainupeaga, kus on küll kirik, aga puudub kogudus.

Elatud kokkuhoidlikult
Praostkonna revident, Rakvere koguduse juhatuse esimees Karl Mäesepp võttis kokku läinud aasta arvudes ehk tulud ja kulud ning nentis, et elatud on väga kokkuhoidlikult. Praostkonna palgal olid vaid laste- ja noorsootöö koordinaator ja sekretär. Kantselei kulu oli 50 eurot, praost autokompensatsiooni ei võtnud, kuid praostkonnakassamaksu laekus oodatust vähem, sest Viru-Jaagupi kogudus jäi maksuga võlgu.
Kõneldi sellest, et inimesed ei maksa soovituslikku üht protsenti liikmemaksu ja arvestades liikmeskonna vähenemist oli ettepanek maksu suurendada. Ära kuulanud peapiiskopi selgituse võimalusest arvutada praostkonnakassamaksu protsendipõhiselt ja arutlenud nii- ja naapidi, otsustati võtta maksu aluseks 7% liikmeannetuste kogusummast, jagatuna liikmete arvuga.
Tehti ettepanek leida sinodi toitlustamiseks sponsor, millele viitas hiljem Simunas 20 aastat lastetööd teinud Raija Hirvensalo, kes kutsus kõiki Rahu Sõna suvepäevadele Soome Vantaasse. Päevadel osalemine, ööbimine ja toit oleks prii, tasuda tuleks laevasõidu eest. Kui suvepäevadel korralikult käituda, annetab Rahu Sõna ehk niipalju, et sinodilised järgmine kord süüa saavad, naljatas soomlanna. Suvepäevad toimuvad 15.–17. juulini.

Õiged inimesed õigel ajal
Et sinodil oli koos hulk aktiivseid kristlasi, kes tõenäoliselt mõtlevad üsna ühtmoodi, pakuti sel sinodil neile virgutavat mõttetööd. Abipraost Meelis-Lauri Erikson jagas inimesed kuude gruppi ja iga grupp sai teema, mille üle mõtteid vahetada. Grupis, kus arutleti, kuidas leida sponsoreid, leiti, et võimalike toetajatega tuleks leida kokkupuutepunkte. Ideena, kuidas koguduseliikmeid annetama panna, käidi välja mõte tasuda ise kellegi eest liikmemaks. Kui kogudusel raha ei ole, tuleks sellest väga hoolida, sest raha hankimine ei ole omaette eesmärk.
Kui aga inimesi ei ole, tuleks suuremat koostööd teha teiste konfessioonidega, leida siiski inimesi vanuses 50+, sest nemad on Lüganuse koguduse vaimuliku Tõnis Tamme sõnul kõige kindlamad kirikuskäijad. Rühmas, kus nuputati, kuidas noori kirikusse saada, leiti, et parim moodus on leida sädeinimene, kes aktiivselt suhtleks noortekeskustega.
Viru praostkonda kuuluva Narva kiriku tulevikuga seoses tõstatati küsimus, miks hakati üldse ehitama kirikut, mida vaja polnud. Praegu on aga olulisem küsimus, kuidas kogudust aidata. Kui kirik ka välja ostetaks, jääb küsimus, kes seda ülal pidama hakkab.
Lõpetuseks kutsuti kõiki praostkonna palverännakule 11.–14. juulini mööda kaunist põhjarannikut Käsmust Viru-Nigulasse.
Rita Puidet

Viru praostkond 2015
Praostkonnas on 19 kogudust
Teenib 14 vaimulikku
Praostkonna territooriumil elab 195 000 elanikku
Neist on kiriku liikmed 10 132, liikmesannetajaid on 1536

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)