Elmar Salumaa mälestused jõuavad peatselt lugejateni

Akadeemia ja Eesti Päevalehe raamatusarjas «Eesti mälu» jõuab 11. detsembril lugejateni usuteadlase Elmar Salumaa (1908–1996) mälestusteraamat «Tiib pandud aastaile õlale».
Tegemist on aastaid käsikirjas olnud mahuka materjali esmatrükiga, mis algab autori lapsepõlvemeenutustega ja jõuab välja 1960ndate lõpusirgele.  
Raamatu eeltutvustuses lubatakse: «See pole mitte üksnes ühe inimese elukäigu kirjeldus 20. sajandi heitlike sündmuste keerises ning meie ühiskonna ühe sektori, luteri kiriku ja usuteaduse ajalugu autori silmade läbi, vaid ühtlasi Õpetaja kindlajooneline vaimne testament neile, kes teda kuulata tahavad.»  
Käsikirja hoidmisega on olnud suuresti seotud teoloog Ingmar Kurg, kes oli Elmar Salumaa palvel ja tema käega kirjutatud volitusel vanameistri tööde kirjastaja. «Mõne käsikirja avaldamisega ei olnud ta päriselt nõus, sest arvas seda kunagi hiljem paremaks kirjutada. Nii oli ka tema biograafiliste märkmetega. Mõni peatükk oli varem ilmunud ajakirjas EELK,» selgitab Kurg.
Salumaa surma järel viidi tema kirjalik pärand Saarde kiriklasse, mis oli vaimuliku viimane tööpaik. «Sealt ma otsisin kokku laialipillatud lehti biograafiliste märkmetega. Üks osa, mis käsitles tema tagasipöördumise (vangistusele järgnenud asumiselt Krasnojarski kraist pääses Salumaa 1955. aastal. – Toim) aastaid, jäigi tookord leidmata,» tunnistab ta.
Ingmar Kurg püüdis aastaid leida raha Salumaa mälestusteraamatu väljaandmiseks, ent kõik rahataotlused Kultuurkapitalile lükati tagasi põhjendusega «Eesti riik ei pea nende märkmete avaldamist eesti kultuuri jaoks oluliseks».
Ingmar Kurg tõi Elmar Salumaa käsikirja hoiule ajalehe Eesti Kirik toimetusse, kus see oma võimalust ootama jäi. Uue aja «saadikuna» tuli unikaalsele materjalile järele teoloogiadoktorant Priit Rohtmets, kelle sõnul aitas selle «Eesti mälu» huviorbiiti Akadeemia toimetaja Mart Orav.
Priit Rohtmets kinnitab, et käsikirja puuduolevat osa, millele Ingmar Kurg viitas, ei õnnestunud üles leida. «Otsisime puuduvaid lehekülgi konsistooriumi arhivaariga, käisime eelmisel talvel isegi Saardes, kuid tulemusi see ei andnud.»
Samas rõhutab ta, et tegemist ei ole materjali kogumahtu, kokku umbes 900 lk, silmas pidades märkimisväärse kaotusega. «Sisu arvestades võib puuduoleva osa pikkuseks olla paarkümmend lehekülge. Tegemist on 1955. aastaga ehk Salumaa viimase asumisel viibimise aastaga,» selgitab Rohtmets.
Puuduvatele lehekülgedele järgneb mälestuste viimane peatükk «Tagasitulek», mis on Rohtmetsa hinnangul võrreldes eelnevate peatükkidega ülevaatlikum, kajastades aastaid 1955–1969. Õige pea avaneb Elmar Salumaa elukäigu, Eesti luterliku kiriku loo ning laiemalt meie lähimineviku vastu huvi tundjatel võimalus oma uudishimu rahuldada.
Kõigil on võimalik laupäevast alates soovitud teos osta.   
Liina Raudvassar