Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Eliisabet tänas Andrest

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Kui otsustasime pidada õpetaja Andres Põderi lahkumisjumalateenistuse Pärnu Eliisabeti kirikus 23. jaanuaril, ei tulnud meile pähegi vaadata kirikukalendris selleks pühapäevaks soovitatud pühakirjatekste, millest üks kõneles võidu jooksmisest, teine aga väärituist sulaseist, kellel ei ole õigust nõuda tänu ega tasu, vaid kes peavad tunnistama, et pole teinud rohkem kui üksnes seda, mis oli nende kohus.
Südame tuli
Andres Põder on Pärnu Eliisabeti koguduses üles kasvanud. Olnud mitu aastat hingekarjaseks mujal – Viru-Jaagupis, Suure-Jaanis ja Räpinas – jäi ta alati Pärnu koguduse liikmeks. Viimased 15 aastat on ta teeninud kodukirikus, mis avaldanud talle juba poisikesena nii suurt muljet, et ta olla majaehitusega vaeva näinud isale-emale teatanud: «Teie ehitate maja, aga kui mina suureks kasvan, siis ma ehitan kiriku!»
23. jaanuaril viimast korda koguduse õpetajana jutlustanud Andres Põder vaatas tagasi oma eluteele ja ütles tänusõnu nii teda kutsunud Jumalale kui kõigile Pärnu inimestele, kes on teda sel teel ja töös oma abi ning eestpalvetega toetanud.
Kõige tähtsam on Andres Põderi sõnul anda end täielikult Jumala teenistusse – võtta Tema kutse vastu täie tõsiduse ja pühendumisega. Täites ülesandeid, mis Issand meie kätte usaldab, võime kord koos Temaga tunda rõõmu taevasest pidusöömaajast. Kui kõik ei ole alati õnnestunud, siis tuleb otsida lepitust ja andestust. Seda tegi ka õpetaja ja praost Põder, paludes koguduselt ja praostkonnalt andeks mineviku tegematajätmised.
Jumalasulase elulained
Andres Põder võrdles kristlase elu ja tööd surfijaga laineharjal: vahel võib tunduda, et laine matab su, kuid lootus, usaldus ja meelekindlus teevad teoks, et seesama hirmuäratav laine on hoopis see, mis sind kannab – kõrgemale ja kaugemale.
Kõrgematest ja kaugematest sihtidest kõneldes rõhutas valitud peapiiskop, et kahtlemata on tema kui kristlase eesmärgiks midagi enamat kui peapiiskopi ametikoht. Iga kristlase tõeliseks eesmärgiks on taevas, igavene elu ja õndsus Jumala juures. Peapiiskopi amet on aga äärmiselt oluline ja vastutusrikas kohustus – uus ülesanne, mille Issand on oma vääritule sulasele usaldanud.
Peapiiskopina alati koguduse teenistuses
Evangeelium ei luba sulasel oma Issandalt tänu nõuda, kuid ei keela meil üksteist tänada ega tunnustada. Tänusõnu jätkus Andres Põderile paljudelt. Hüvastijätu muutis rõõmsaks teadmine, et peapiiskopinagi on Andres Põder jätkuvalt Pärnu Eliisabeti koguduse teenistuses.
Pärnu koguduse poolt sai uus peapiiskop tänu ja õnnistussooviga armulauakarika, millele on graveeritud viide 116. psalmile: «Ma tõstan üles päästekarika ja hüüan appi Issanda nime!» Ligi kolmkümmend aastat tagasi võttis Andres Põder vastu vaimulikupühitsuse, tõotades teenida Issandat ja Tema kirikut. Peagi pühitsetakse Andres Põder piiskopiametisse, ja Pärnu kogudus palvetab koos kogu kirikuga, et ta võiks oma ülesandeid jätkuva ustavuse ja armastusega täita.
Enn Auksmann,
Pärnu Eliisabeti koguduse abiõpetaja