Elades projektipõhises maailmas

Käesoleval juubelirohkel aastal, mil meenutame reformatsiooni, EELK kui vaba rahvakiriku ning Eesti Vabariigi sündi, saavad ka kirikumuusikud mitme tähtpäeva üle rõõmustada. 50 aastat tagasi loodi UI õppekoor, mis aitas nõukogude ajal kristlikku sõnumit kuulutada ning kust on sirgunud ka mitmed dirigendid ja organistid. 35 aastat tagasi loodi koorijuhtide ja organistide segakoor, mis hiljem sai nimeks KOSK ning mis tegutseb aktiivselt dirigent Riho Ridbecki juhendamisel praegugi.
Mõlema koori juures on loomulikult oluline olnud vaimuliku repertuaari omandamine ja esitamine, tänu millele sai heast sõnumist peale lauljate osa ka kuulajaskond. Kuid veelgi olulisemaks on nende kooride puhul olnud ühiste vaimsete väärtuste jagamine ja kasvatamine, võimalus üksteisega suhelda, üksteist toetada ja aidata. See roll on koorimuusika juures praegu sama aktuaalne ja oluline kui nõukogude ajal. Igal ajal on omad väljakutsed – kui nõukogude ajal olid probleemid, katsumused ja väljakutsed põhiliselt poliitilist laadi, siis praegu on need pigem majanduslikud. Survemeetodid on muutunud, aga surve ise pole kuhugi kadunud. Oleks küll tore väita, et kristliku sõnumi kuulutamine ei sõltu ka tänapäeval rahakoti paksusest, ja täielikult ma seda ei välistagi, kuid kahjuks sõltume rahast siiski küllaltki palju.
Elame projektipõhises maailmas ning saame oma häid mõtteid ja unistusi ellu viia vaid tänu projektikirjutamisoskusele ehk siis tänu kirjanduslikule eneseväljendusele ja matemaatilistele teadmistele eelarvete koostamisel. Iseenesest see pole ju paha – vähemalt on mingigi võimalus kristlikuks tegevuseks vahendeid leida. Kuid ainult projektidest sõltumine muudab kogu tegevuse ebastabiilseks ja jätkusuutlikkuse poolest küsitavaks. Pealegi ei saa ühtegi projekti ellu viia ilma halduskuludeta. Keegi peab ju tegevusi juhtima, rakendama, ellu viima, aruandeid ja projekte kirjutama; tegevusteks on vaja ruumi, mis on köetud ja elektriga varustatud; vaja on kasutada arvutit, printerit, mobiiltelefoni, veebilehte, mis oleks ka mobiilist loetav, jne. Neid kuluridasid tavaliselt projektidesse sisse kirjutada ei saa. Sellised väljakutsed on tuttavad kõigile juhtidele.
Koos Eesti Vabariigiga tähistab järgmisel aastal väikest tähtpäeva ka EELK Kirikumuusika Liit, mis taasloodi E.E.L.K. Kirikumuusika Sekretariaadi õigusjärglasena 15. juunil 1993. a, seega saab täis 25 aastat kirikumuusikaga seotud tegevuse juhtimist ja koordineerimist Eestis. Kuigi viimane aastakoosolek toimus rõõmsas ja positiivses meeleolus ning praegu ei kahtle keegi organisatsiooni jätkusuutlikkuses, on juhatuse koosolekutel juttu olnud juba mitmest stsenaariumist, kuidas lahendada halduskulude katmise probleemi. Kas vähendada büroo lahtioleku aega veelgi või loobuda sellest üldse? Sellise lahenduse puhul tekib küsimus, et kus siis töö toimub ja kus hoida seda rohkearvulist noodikogu, mis aastatega kogunenud on.
Loobuda töötajast – see tähendab jälle küsimust, kes siis tegevusi korraldab ja töö ära teeb. Või loobuda üldse üldkirikliku muusikaalase tegevuse juhtimisest ja koordineerimisest ning anda kõik volitused üle konsistooriumile? Sel juhul sõltume konsistooriumi võimalustest ja otsustest. Oleme proovinud ka muid variante halduskuludele katte leidmiseks: kirikumuusika liidu tunnustamist loomeliiduna, arenguprojektide kirjutamist, aga need pole paraku heakskiitu leidnud.
Nii loodamegi jätkuvalt käimasolevate tegevuste õnnestumisele. 12. aprilliks ootame heliloojatelt jõululaulude konkursile uusi jõululaule naiskoorile ja segakoorile. 17. juunil seisab ees Suure-Jaani vaimulik laulupäev, millest palume peale koorilauljate lahkesti osa võtma ka rohkearvulist kuulajaskonda. Tegevust jätkub kogu päevaks: kirikus avatakse fotonäitus, kalmistul mälestatakse kultuuritegelasi, istutatakse õunapuu, avatud on kodukohvikud ja toimub palju muud huvitavat. Koostame kirikumuusikute leksikoni tegutsevate muusikute andmetega. Sügisel loodame välja anda uued koorinoodid jõululauludega, mida on kevadel kooridel võimalik ka soodustingimustel ette tellida. Tegevusi on võimalik toetada EELK kodulehel asuva Korjanduskarbi kaudu. Kuid veel suuremaks toetuseks on teie palved.

 

 

 

 

Tuuliki Jürjo,
kirikumuusika liidu juhatuse esimees