EKN väisas Riiat ja Budapesti

Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Ruudi Leinus jagas Eesti Kirikuga muljeid kahest suvisest reisist: väljasõiduistungist Pärnumaale ja Riiga ning Budapestis toimunud Euroopa Kirikute Konverentsi 14. assambleest.

EKNi väljasõiduistung oli 19. ja 20. juunil. Külastati Pärnu muuseumi, kus direktor Aldur Vunk tutvustas kiviajast tänapäeva ulatuvat väljapanekut. Edasi viis tee Häädemeeste valda Kablisse, kus kuulati huvitavaid loenguid: akadeemik Karl Pajusalu kõneles teemal «Liivi keel ja selle tähendus eesti keelele» ning liivlane doktor Valts Ernštreits tegi ettekande liivlastest ja liivi kultuurist tänapäeval.
EKNi töökoosolekul arutati pühakodade programmi, mille üks etapp lõpeb sel aastal. Praegu on ettevalmistamisel selle programmi jätkumine aastatel 2014–2018. Teine teema oli koguduste ja kirikute registreerimise lihtsustamine. Õhtupalvus peeti Häädemeeste kirikus.
Järgmisel päeval külastati Riiat. «Lätis sellist organisatsiooni nagu meie kirikute nõukogu ei ole,» räägib Leinus. «Neil kutsub kirikute esindajad aeg-ajalt kokku justiitsminister, et arutada päevakorralisi küsimusi. Kuid koostöö eri konfessioonide vahel on sõbralik ja toimiv.
Meid võttis vastu Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Jānis Va­nags. Kohtumisel osalesid ka Läti metodistide, baptistide, adventistide, Armeenia kiriku ja katoliiklaste esindajad. See oli esimene kord niisugusel tasemel kokku saada. Külastasime Riia toomkirikut ja Armeenia kirikut, mis on tänapäeval ehitatud. Armeenia kogukond on Riias üsna suur ja nad on oma kiriku üle väga uhked.»
EKNi delegatsiooni kahepäevane töövisiit kulmineerus Eesti Vabariigi suursaadiku Lätis Mati Vaarmanni vastuvõtuga.
EKNi esindus võttis osa 3.–8. juulil Budapestis toimunud Euroopa Kirikute Konverentsi 14. assambleest, kus arutati selle organisatsiooni missiooni muutuvas Euroopas. Leinus selgitab, et kirikute konverentsi liikmed on Eestist EELK, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Eesti Metodisti Kirik, EKN oli senini assotsieerunud liige.
«Peamine arutelu käis uue põhikirja üle. Pärast pikki vaidlusi võeti see ka vastu. Uut põhikirja oli vaja organisatsiooni tegevuse lihtsustamiseks. Näiteks endise 40-liikmelise keskkomitee asemel on nüüd 20-liikmeline juhtorgan, kes paar korda aastas kokku saab. Kui keskkomitees esindas Eestit praost Peeter Kaldur, siis uues juhatuses Eesti esindajat ei ole. Otsustati ka peakontor Genfist Brüsselisse kolida. Seniseid assotsieerunud liikmeid (nagu EKN) kutsutakse nüüdsest partnerorganisatsioonideks ja nende ülesanded on veel täpsustamisel. Uueks presidendiks valiti piiskop Christopher Hill Inglismaalt.»
Tiiu Pikkur