Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Eile tähistati emakeelepäeva

15.03.2017 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Jüri kirikuaias asuv monument (1989) esimesele eestikeelsele Piiblile ja tõlkijale Anton Thor Hellele meenutab kiriku tähtsust eesti kirjakeele ajaloos. Internet

Eestis 14. märtsil tähistatavat emakeelepäeva on põhjust ära märkida ka kogudustes ja kristlikes koolides.

Emakeelepäeva tähistamise idee algatas Sonda eesti keele õpetaja Meinhard Laks 1995. aastal, alates 1999. aastast on see riiklik tähtpäev. Nimetus on siiski tekitanud segadust. Ehkki Eesti inimesed räägivad emakeelena paljusid erinevaid keeli, on 14. märts pühendatud eelkõige eesti keelele. Seetõttu oleks ehk põhjendatud päeva ümbernimetamine eesti keele päevaks.
Päeva tuntuimaks ettevõtmiseks on Vikerraadios 2008. aastast korraldatav e-etteütlus, mille käigus raadiokuulajad võivad oma õigekirjateadmisi proovile panna ning parimad saavad auhindu. Lisaks sellele korraldatakse eelkõige koolides ja kultuuriasutustes üle Eesti temaatilisi üritusi.

Tunnustus teerajajale
14. märts valiti emakeelepäevaks eestikeelse kirjanduse ühe teerajaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünnipäeva järgi. Ajal, mil kogu haritlaskond ja kõrgkultuur oli alles saksakeelne, kirjutas eesti päritolu Tartu ülikooli üliõpilane Peterson luuletusi ka oma esivanemate keeles. Petersoni eestikeelse kirjandusliku pärandi avastas laiem avalikkus küll alles XX sajandi alguses, kuid tema loometöö sümboolne tähendus on leidnud laialdast tunnustamist.
Lisaks Petersoni sünnipäeva riiklikuks tähtpäevaks valimisele on talle püstitatud mälestusmärk Tartusse Toomemäele. Tema nime järgi on nimetatud üliõpilastele mõeldud riiklik stipendium, üks Tartu gümnaasiumidest.

Kiri algas kirikust
Ent emakeelepäeval väärivad meenutamist ka varasemad verstapostid eesti kirjakeele kujunemisel. Need on peaaegu eranditult seotud vaimuliku kirjavara väljaandmisega. Esimesed eestikeelsed trükised olid XVI sajandil katekismused, 1686 jõuti lõunaeesti keeles Wastse Testamendi ning 1739 põhjaeesti keeles kogu Piibli väljaandmiseni.
Nagu paljude teistegi keelte puhul nii Euroopas kui üle maailma, oli nimelt eesti kirjakeele loomise peamiseks ajendiks soov tutvustada ristiusku lihtsatele inimestele. See polnud sugugi kerge, sest üle Eesti räägiti tollal mitmeid päris erinevaid murdeid. Kuna polnud võimalik Piiblit tõlkida igaühesse neist, tuli saksa pastoritest kirjameestel kõigepealt luua selline kirjakeel, millest kõik eestlased aru saaksid. Või siis vähemasti selline, mida oleks neil hõlbus omandada.
Niisiis on põhjust emakeelepäeval sellegi peale mõelda, et eestlaste ühiskeel, milles suurem osa meist iga päev mõtleb ja räägib, loodi algselt Piibli tõlkimise otstarbel.

Isamaaline tähtpäev
Alles XIX sajandil hakkasid eesti keele arendamisel esile kerkima pigem ilmalikud motiivid. Nii on ajapikku eesti kirjakeele oskamisest saanud elus edasijõudmise ning kultuuri- ja ühiskonnaelust osasaamise eeldus. Ühtlasi on sellel aga tähtsus identiteedi seisukohast. Just eesti keele valdamine annab üldise arvamuse kohaselt alust pidada kedagi eestlaseks. Ka Eesti riigi loomise taga oli soov koondada ühte ja vabastada võõramaise ülemvõimu alt need alad, kus elasid eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed.
Seetõttu on emakeelepäev omandanud isamaalise tähtpäeva ilme. Nii kinnitab kristliku Tartu Peetri kooli direktor Tarvo Siilaberg, et seal on emakeelepäeva tähistamise traditsiooni taga õppeasutuse aluspõhimõtetes sisalduv eesmärk tegutseda isamaalisuse tähtsustamise ning eesti rahvuskultuuri püsimise ja arengu nimel.
Õieti korraldab kool koguni ilusale emakeelele pühendatud teemanädala. Muu hulgas nuputab iga klass ilusa sisu ja kõlaga lauseid, millest parimad riputatakse kaunilt kujundatult klassi ukse ette kõigile vaatamiseks. Samuti arutletakse selle üle, kuidas head ja kaunist sõna saab külvata ning hiljem selle vilju lõigata.
Ka mõned kogudused tähistasid eilset emakeelepäeva. Näiteks Kuressaare kogudus korraldab õpetaja Anti Toplaane sõnul igakuiseid teetunde, kus esinevad inimesed, kes tavaliselt oma kutsetööst räägivad. Et märtsikuine üritus sattus emakeelepäevale, otsustati sedapuhku külla kutsuda eesti keele õpetaja Ingrid Jõelaid.
Jääb üle loota, et tulevikus leiab ka emakeelepäev kristlaste seas laialdasemat tähistamist. On see ju üks võimalus esile tõsta panust, mida kirik on andnud eesti kultuuri arendamise heaks.
Rain Soosaar

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu!
(Lk 12:35)