Ei ole siin meest ega naist
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Teoloogia / Number: 2. november 2005 Nr 45 /
Tartu Ülikooli
usuteaduskonnas kaitses magistrikraadi Anne Saluraid, kes oma dissertatsioonis
«Sooline võrdõiguslikkus eshatoloogilisest perspektiivist koguduse kontekstis
lähtuvalt Gl 3:28» vaagis apostel Pauluse seisukohti naise kohast koguduses.
Dr Anne Kulli
juhendatav Anne Saluraid huvitus oma magistritöös soolise võrdsuse teemast
kristlikus kontekstis. Autor püstitas kolm küsimust: kui adekvaatsed on
tänapäeval need põhjendused, mida tuuakse naise eemalehoidmiseks kiriku
juhtivatest kohtadest; juhul, kui Pauluse kogudustes kehtis sooline võrdsus,
miks ei realiseerunud see eshatoloogilise (kiriklik käsitlus lõpuajast) ajastu
mudelina täiel määral; kas traditsiooniline kristlik käsitlus mehe ja naise
positsioonist koguduses on tänapäeva kirikus ajakohane.
Saluraid leidis,
et põhjendus, nagu omaks õigustus naiste eemalehoidmiseks juhtivatelt kohtadelt
kirikus piibellikku alust, ei ole korrektne. Selleks käsitles ta
ristimisvormelit Gl 3:28: «Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja
ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete siin üks Kristuses
Jeesuses.»
Autori meelest on
selle ristimisvormeli sisu avavaks ja võrdsust esiletoovaks teguriks Pauluse
kontseptsioon kogudusest Kristuse ihuna ja eshatoloogilise kogukonnana.
Paulus – mees omas ajas
On küsimuseks,
miks siis sooline võrdsus Pauluse koguduses täiel määral ei realiseerunud, kui
eeldused selleks olid olemas? Autor leidis, et hoolimata radikaalsetest
vaadetest oli Paulus pragmaatik, kui küsimuse all oli koguduse püsimajäämine.
1. sajandi patriarhaalse ühiskonna üldtõed sundisid Paulust manitsema kogudust
käituma kaasaegsete kultuuritraditsioonidega konflikti minemata.
Oma uurimistöö
tulemiks leidis Anne Saluraid, et tänapäeval defineeritud soolise
võrdõiguslikkuse ja kristliku õpetuse võrdlemisel on võimalik leida paralleele.
Pauluse sõnu naiste kohta tuleks näha laiemas, kogu kogudust puudutavas
kontekstis pelgalt naisküsimuse asemel, arvas magistrant.
Soolise võrdõiguslikkuse
definitsiooni sõnastus rakendatuna kristlikule teoloogiale annab lähtekoha,
nägemaks naisi ja mehi võrdväärsete koguduse liikmetena hõivamaks
hierarhiaredelil mis tahes positsioone või täitmaks mis tahes ametit.
Anne Saluraid
annab oma töös muu hulgas mahuka ülevaate naisküsimuse ajaloost, k.a Eesti
kontekstis: «Villem Reiman oli tõenäoselt esimene kirikuõpetaja, kes 1897
avaldas mõtte teoloogilise hariduse andmisest naistele /…/. Jaan Lattiku
tegevuse motoks sai aga: eesti rahvas ei tõuse muidu, kui mees ja naine ei ole
võrdsed.»
