Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Ehitis kui usuline poeesia

26.01.2011 | | Rubriik: Kultuurielu

 Kirikuarhitektuur
David Stancliffe
Allika kirjastus
Tln, 2010, 288 lk

Kirikuarhitektuuri mõistmiseks ei piisa vaid arhitektuuriajaloo tundmisest. Seda on mõjutanud ka kiriklikud talitused, hoone otstarbelised nõudmised, ajastule omased arusaamad ilumeelest, inimestevahelistest suhetest ja sündmustest kirikuelus, kuid ennekõike arusaam PÜHA kohta, kirjutab briti autor D. Stancliffe.
Ehitisi on ikka peetud vähem või rohkem pühaks. Peegelduseks ehitaja suhtest maailma Loojaga, peegelduseks tema maailmatajust. 20. saj kiirehitised oleks võrreldavad ennemini nomaadi telkidega, kui ka neid oleks võimalik kaasa võtta ja uues tööpaigas jälle üles panna.
Ehitis püha ruumi alalhoidjaks
Püha ruum tähendab taeva ja maa kokkupuutepunkti. Sellist ruumi on inimesed tajunud pühapaikades, nii looduslikes kui sündmuspõhistes. Hiljem on hakatud seda teadlikult hoidma, nii on palju sakraalehitisi kerkinud. Sageli sulatati kirikutesse eelnev polüteistlik tempel, nagu näiteks Sitsiilias asuvas Sürakuusa katedraalis.
Kaljukirik seisab Jeruusalemmas algse juutide templi kohal, Kaljumošee, üks kaunimaid islami arhitektuuris, omakorda Kaljukiriku alusmüüril. Püha koht jääb pühaks.
Püha paigaga seotus on inspireerinud näiteks Etioopia võimsat Püha Jüri kirikut Lalibelas hoopis tahuma elavasse kaljusse. Üldiselt on idakirikus peamiseks hooneüksuseks kupliga kaetud kuup, mis väljendab taeva ja maa ühtsust. Kuplite sümbolkeele areng ja nende liikumine idast läände on põnev peatükk raamatus.
Kirikutorn paistku vaimumajakana
Loomulikult on ka arhitektuurivoolud sakraalehitisi mõjutanud, kuid alati on usundi olemus tõlgendanud arhitektuuri ülimuslikult, lähtuvalt oma arusaamast. Teame, et levinud kiriku põhiplaane on basiilika, kuid seda on lahendatud paikkonniti vägagi erinevalt.
Kloostrid olid sajandeid hariduse ja vaimuvalguse keskusteks, vastandudes toretsevale, kuid vaimuvaesele õukonnaelule.
Varasemate kloostrite arhitektuur laseb tänapäevasel vaatlejal mõista, kuidas, millele tuginedes ja miks elati nii, milline oli toonane eluviis. Algkogukonnad Egiptuses, Süürias, Juudamaal olid väga tagasihoidlikud, valides sageli asupaigaks looduslikud koopad, kuid nende sisemine lahendus ja ikoonikunst pakub palju avastamist.
Insenerimõtte mõju põimub usuga
Puust võlvlagede asendamine kivivõlvidega pakkus uusi võimalusi: paremat akustikat, nn silindervõlvi tõstmist, mis võimaldas viia ehitise kõrgusse, nn ristroidvõlvide mustri arendamist. Kristlikust maailmast levis see kiiresti ka mauri stiili, nagu nt Hispaanias Cordoba mošees võib näha.
Autor pakub huvitavaid vastuseid gootika tekkepõhjustele ning jagab oma tunnetuslikku arusaama gooti võlvist: soov haarata ruumi ülalt, mille algimpulsiks on Jumala poole pürgimine.
Reformatsioon ja trüki­pressi leiutamine viib usulise nägemismeele uue rõhuasetusega kuulmismeelele. See peegeldus otsekohe kirikuarhitektuuris, ootamatult järsku muutust kogeb Inglismaa.
Paljudesse kirikutesse paigutati pingid, jumalateenistus muutus mõtluseks, kiriku vältimatuks osaks sai orel, armulaud koos ristimisnõuga kolis kantsli alla, et näidata jumalasõna ülimuslikkust sakramentide ees.
Raamat on varustatud ka sõnastikuga. Nii tuttavad ja palju kuuldud mõisted: tabernaakel, päiskivi, narteks, apsiid. Aga kas ikka teame tähendust täpselt?
Juune Holvandus

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)