Esileht » Uudis » Esileht »

Eestlastele antud ülesanne

23.10.2013 | | Rubriik: Esileht

Möödunud nädalal tähistati soome-ugri keeleruumis hõimupäevi, mille kavva kuulus ka oikumeeniline palvus ja misjonikohvik Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus.

1928. aastal Soomest alguse saanud traditsioon pöörata tähelepanu Kirde-Euroopas ja Loode-Siberis elavatele soome-ugri keelte kõnelejatele leidis kandepinda ka Eestis, kuid katkes aastakümneteks ja hoogustus taas 1980ndate lõpul. Pärast pausi toimuvad hõimupäevad meil 25. korda.
Mitmekülgne programm pakub vaatamiseks mitut näitust ja filmiõhtuid, osasaamiseks kokakunsti ja suurepäraseid kontserte. Kuna IV soome-ugri kultuurikongressil 1933. aastal Helsingis otsustati hõimupäeva pidada iga aasta oktoobri kolmandal laupäeval, peeti sel nädalapäeval rahvusraamatukogus rahvusvaheline konverents «Soome-ugri rahvaste taasärkamine ja hõimupäevad 25».
Hõimupäevade traditsiooniga liitusid 20 aastat tagasi ja teevad 2006. aastal käivitunud hõimurahvaste programmi kaudu koostööd Eesti Piibliselts, Eesti Evangeelne Allianss, EELK misjonikeskus ja Soome misjoniühing Ljus i Öster (Valgus idas).
Korduvalt Eestis käinud rootsisoome päritolu misjonisekretär Rauli Lehtonen jutlustas pühapäeval oikumeenilisel palvusel, mis korraldajate – piibliseltsi, alliansi, misjonikeskuse ja misjoniühingu – unistuses oleks eeskujuks kogudustele hõimupäeva märkimiseks. Muusikalist kosti tõid kaugelt meile juba tuttavad marid Anna Mišina ja Inga Pogonina.
Oma jutluses ütles Lehto­nen: «Kristlaste suurimaks proovikiviks on fakt, et suurem osa soome-ugri etnilistest rühmadest on evangeliseerimata. Paljudel puudub emakeelne Piibel ja elujõulisi kogudusi leidub vähe.»
Suvisel ringreisil Eestis toonitas Lehtonen eestlaste mineviku sarnasust Nõukogude Liidus elanud või elavate rahvaste minevikuga, mistõttu võetakse eestlasi Udmurtias, Mordvas ja Marimaal vastu nagu suuri vendi. Seda erilist võimalust tuleb tema sõnul ära kasutada. Ta on öelnud, et «pole olemas neid inimesi ja rahvaid, kes võiksid teha seda tööd, mis on eestlastele ülesandeks antud».
Palju tööd ootab veel ees, sest emakeelne Piibel on olemas vaid ungarlastel, soomlastel ja eestlastel. Novembri lõpus ilmub Eesti Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärensoni sõnul udmurdikeelne Piibel, sel puhul toimub Udmurtia pealinnas Iževskis tänujumalateenistus, millest ka tema osa võtab.
Rita Puidet

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)