Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Eestlaste jäljed Petseris

05.02.2014 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Koidula piiripunktis lõõtsus jäine tuul. Piiriületuseks väljusin autost neljal korral, ametnikele dokumente esitades ja autouksi avades. Olime koos Võru koguduse õpetaja Andres Mäeverega teel Petserisse.

Eestikeelsed teenistused
Enne piiritsoonist väljasõitu maksime 150 rubla tasulise tee maksu. Tee linna on viimase poole aastaga korda saanud, aga ainult linna piirini. Linnatänavad on auklikud. Sõidame mööda Jurjevi tänavat olematu kiirusega, kohalikud põrutavad meist mööda.
Jõuame kiriku juurde. Kuus aastat tagasi värvis Andres Mäevere kiriku plekist katuse üle – hoone püsib kuivana.
«Veel 1940ndate lõpus ja 1950ndate alguses oli kirik rahvast täis. Leeripühadel ei mahtunud inimesed pühakotta ära ja pidid väljas seisma,» teab Mäevere rääkida, kui külma, aga hästi hoitud valgusküllasesse, ligi 600 inimest mahutavasse kirikusse siseneme.
Kiriku uhkuseks on 1927. aastal valminud Kriisade orel, mis on meistrite 13. pill. Orel on pühakotta toonud kuni 150 inimest, kui MTÜ Rohuaia Rist korraldas Eestist tulnud muusikutega kontserte.
Võru praostkonda kuuluva Petseri koguduse hooldajaõpetaja Andres Mäevere sõidab jumalateenistusteks Venemaale korra kuus. Sõitusid rahastab misjonikeskus. Eestlaste pühakojas on pidanud jumalateenistusi ka Ingeri kirik.
Eestikeelseid jumalateenistusi on siin peetud katkematult. Pärast sõda on kogudust teeninud Voldemar Ilja (1956–1967), Peep Audova (1967–1983), Villu Jürjo (1983–1984), Laine Villenthal (1984–1999, mitteametlikult aastani 2003) ja Andres Mäevere alates 1999. aastast. Teenimas on käinud ka õpetaja Toivo Hollo ja jutlustaja Elmet Vaaks.

Kirik kesksel kohal
2012. aastal oli maksumaksjaid koguduseliikmeid siin- ja sealpool piiri 18. Eelmisel aastal saatis õpetaja viimsesse rahupaika mitu ustavat koguduseliiget, jõulude ajal koguduse kassapidaja Tiiu Leškina. Koguduse noor juhatuse esimees on ingeri juurtega Roman Grušin, kes paigaldas kirikusse elektrisüsteemi ja tegi käärkambrisse põranda.
Altaritaguses ruumis ringi vaadates jäävad silma väga vanad raamatud, ka Eesti Kiriku aastakäigud, vanad laululehed. Mitmele vanale raamatule on Villu Jürjo omal ajal lasknud uued kaaned panna. Koguduse­elu kohta on peetud ka kroonikat, meenutab Andres Mäevere ja usub, et see on hoiul Eestis elava koguduseliikme käes.
Kiriku kõrval asub endises pastoraadis sõjakomissariaat, üle tee on baptistide kahekorruseline palvemaja. Vaid park lahutab kirikut Eesti Vabariigi ehitatud gümnaasiumist (1927) ja Kaitseliidu majast (1932). Viimases käib hoogne ehitustegevus. 2011. aastal kirjutasid Eesti piiriäärsed vallad ja Petseri linn alla kokkuleppele remontida maja ja rajada sinna eesti-vene kultuurikeskus. Ka nõukogude ajal oli hoone kasutusel kultuuripaleena. Remonti rahastab Euroopa Liidu Eesti-Läti-Vene ülepiirilise koostöö programm.

Külas koguduseliikmeil
Koguduse kauaaegne juhatuse esimees on olnud Mart Kallas, kes elab praeguseni vanaisa ehitatud majas Pesochnaja tänaval koos oma 92aastase ema Lindaga. «Mart on koguduse viimane mohikaanlane,» ütleb Mäevere naljatades, kui neile külla läheme. Mart on tõesti üks väheseid kohapeale elama jäänuist. Mardi eesti keel on ilma aktsendita, kuigi ta ütleb, et eestlasi, kellega juttu ajada, pole jäänud. «Kõik kooliõed ja -vennad on siit ära läinud,» tõdeb ta kurvalt.
Viimati käis õpetaja Lindale kodus armulauda jagamas eelmise aasta lõpus. Emaga me seekord kontakti ei saa. Mart annab ülevaate ema halvenenud tervisest, kukkumise tagajärjel murdunud roidest ja lõpuks lepitakse kokku, et õpetaja Mäevere tuleb taas ema külastama 9. märtsil.
Vaatamata sellele, et tegu on nüüdseks Vene piiri taha jääva linnaga, on see läbi ja lõhki seotud Eesti ja eestlastega. 1913. aastal asutatud eesti kool suleti alles 2005. a, aga seal jätkatakse eestikeelse süvaõppega. Kool kannab nimetust Petseri lingvistiline gümnaasium. Rahvast oli koolis palju. Näiteks 1960. aastal lõpetas Petseri 2. keskkooli kaks lendu. Teiste seas ka praegu Tartus elavad Kalju Hellenurm, Mihkel Kerikmäe ja Mart Kalder ning Põlvas elav Heino Rätsep. Petseri koguduse Eestis elav liige Heino Kostabi lõpetas keskkooli 1952. aastal.
Kui me kell kolm pärastlõunal linnast lahkume, on Petseris kell 17 ja tööpäev lõpeb. Et Venemaal kella ei keerata, on ajavahe Eestiga talveperioodil kaks tundi.
Piiril tunneb Vene toll huvi, mida kaasa tõime, ja Eesti toll esitab küsimuse bensiini ja alkoholi kohta. Pärast piirangute kehtestamist pääseb Koidulast üle piiri üsna kiiresti, pole hangeldajaid, kes edasi-tagasi voorisid. Aga seda rohkem on ametnikel aega igaühega vestelda.
Sirje Semm

Petseri Peetri kirik
Ehitatud aastatel 1923–1926.
Arhitektid Anatoli Podtšekajev ja Boris Krümmer.
Altarimaali «Kristus» autor on Olga Oboljaninova Krümmer.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)