Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Eestlaste esimese laulupeo avajumalateenistusest Toomeorus

20.06.2019 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Siin Toomeorus praeguste tenniseväljakute kohal olnud platsil peeti 1869. aastal eestlaste laulupeo avajumalateenistus. Kiur Kaasik

Suvine XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ on juubelipidu, millega pühitsetakse 1869. aastal alguse saanud eestlaste laulupidude traditsiooni.

Suurele pühale Tallinnas eelneb 20.–22. juunil Tartu laulupidu, et uhkelt tähistada laulupidude 150. sünnipäeva peo sünnikodus. Tartu laulupeol tehakse sügav kummardus pidude emotsioonide- ja sündmusterohkele ajaloole, mille juured viivad tegelikult koguni paari­saja aasta tagusesse eestlaste rahvaks kujunemise aega.
Eesti laulu- ja pasunakooride liikumine sai alguse 19. sajandi esimeses pooles kohalikest vennastekogudustest. Samal ajal kujunes Šveitsis ja Saksamaal koorilaulust meelelahutuslik ja kunstiline massiharrastus ning seal hakati korraldama kooride pidulikke ühislaulmisi ehk laulupidusid.

Lauluseltsist laulupeoni
1850. aastatel alustasid Eesti linnades tegutsemist baltisaksa lauluseltsid ning juba 1857. aastal korraldati Tallinnas saksa kooride laulupüha. Seda külastas ka eestlaste ärkamisaja suurkuju Johann Voldemar Jannsen, kes sattus peost suurde vaimustusse. Baltisaksa pidude eeskujul hakkas Jannsenil idanema mõte korraldada 1869. aastal oma kodulinnas Tartus ka eestlaste mees- ja pasunakooride laulupidu.
Laulupidu otsustati pühendada Liivimaa kubermangu talupoegade pärisorjusest vabastamise 50. aastapäevale. Kuigi ajend valiti riigivõimule võimalikult sobiv, venitas kubermanguvalitsus siiski kaua peoloa andmisega. Sellele vaatamata kandis Jannseni ja tema mõttekaaslaste pühendunud ettevalmistustöö vilja ning 1869. aasta juunis kogunes Tartusse eestlaste laulupühale 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat.
Mitmepäevane pidu algas vana kalendri järgi 18. juuni hommikul lauljate ja pillimängijate piduliku rongkäiguga, mis suundus Tähe tänavalt Vanemuise seltsimaja juurest laulupeo avajumalateenistusele Toomeorus. Lippudega ehitud kolonn möödus Tartu Maarja kirikust, mille ees lauldi ühiselt koraal „Oh võtkem Jumalat suust, südamest nüüd kiita“. Kell kümme jõudis rongkäik Toomeorgu Tartu toomkiriku varemete ette tühjale platsile, kus praegu asuvad tenniseväljakud. Sinna oli Toomemäe kinkudele ja puude varju kogunenud oma 10 000 pealtvaatajat.

Neljatunnine jumalateenistus
Jumalateenistus algas Väägvere pasunakoori saatel Emil Hör­schelmanni loodud motetiga „Sind, vägev Jumal, kiidame“, mille esitas Tartu Maarja koguduse segakoor. Algusliturgia ning avakõne pidas Tartu Maar­ja koguduse pastor, Liivimaa konsistooriumi assessor ja laulupeo peakomisjoni esimees Adalbert Hugo Willigerode. Oma kõnes toonitas ta kristliku usu olulisust omakasupüüdmatuse, vabaduse, vastutuse ja hariduse edendamisel.
Piduliku jutluse pidas Väike-Maarja koguduse õpetaja Carl Theodor Knüpffer. Selle aluseks võttis ta Pauluse 1. kirjast korintlastele 16. peatüki salmid 13 ja 14. Jutlus lõppes üleskutsega: „Eks armastus pea olema ülemate ja alamate, jõukate ja vaesemate vahel? Eks armastust pea ka meie maal olema nende vahel, kes mitte kõik üht keelt ei räägi; kadugu see teineteise põlgamine ja halvaks pidamine ometi ükskord ära, seda on juba ammugi liiga olnud. /—/ Jumal õpetagu meid ikka teineteise koormat kandma, siis aitame teisi ja läheme ise edasi! /—/ Valvake! – Seiske usus! – Olge kui mehed! – Saage kangeks! – Kõik teie asjad sündku armastuses – Aamen.“
Jutluse järel pidas kõne Peterburi Jaani koguduse õpetaja Cornelius Laaland, kes rõhutas eeskätt 1819. aastal pärisorjusest vabastamise tähtsust. Liturgia ja kirikupalvega teenisid Viljandi Pauluse koguduse õpetaja Ferdinand Dietrich Nicolai Hörschelmann ning Rõuge koguduse õpetaja Friedrich August Wilhelm Hollmann. Kogudus laulis Väägvere pasunakoori saatel teenistusel kaheksa koraali.
Esimese laulupeo avajumalateenistus kestis ühtekokku ligi neli tundi.

Taas Toomemäel
Selle järel tehti lõunapaus ning pärastlõunal algas tänase Tartu Peetri kiriku lähedal toonases Ressource’i aias laulupeo vaimulik kontsert. Järgmisel päeval anti sealsamas ilmalik kontsert ning ülejärgmisel kooride kontsert. Vanemuise seltsimaja aias korraldati ka võistulaulmine.
Pidu läks kokkuvõttes üliedukalt ning andis korraldajatele julgust plaanida selle peatset kordamist. Poolteist sajandit hiljem on Eestis laulupidusid peetud juba ühtekokku 26 korda. Jumalateenistused on peokavas olnud seitsmel korral.
Seekordne Tartu laulupidu loob reedel, 21. juunil Toomemäel ajasilla esimese laulupeo avajumalateenistuse ja tänase päeva vahel. Kell 12 algab toomkiriku varemete vahel vabas õhus ajalukku vaatav tänujumalateenistus koostöös Tartu praostkonnaga. Jutluse peab praost Ants Tooming, kaasa teenivad Tartu Maarja kirikukoor ning Kose kiriku pasunakoor. Teenistusele on oodatud kõik huvilised ja väga rõõmustav oleks näha kogudust rahvarõivais.
Ken Ird,
Tartu ülikooli ajaloodoktorant

150 aastat esimesest laulupeost Tartus
20. juunil kell 18.69 ehk 19.09 ühiskontsert taastatavas eestlaste laulupeokirikus, Tartu Maarja kirikus.
21. juunil kell 12 Toomemäel toomkiriku varemetes jumalateenistus. Kell 22 Toomeorus tantsuetendus „Loodud jääma“. Ajastukontsert „1869“ algab kell 16 laulupeomuuseumi õues, ajastukontsert „1919“ kell 18 Raadi lennuangaaris ja ajastukontsert „1969“ kell 20 Tartu Ülikooli staadionil.
22. juunil kell 18 Tartu lauluväljakul peakontsert. Osaleb enam kui 8500 lauljat, astuvad üles ka puhkpilliorkestrid ja solistid. Peakontserdile eelneb rongkäik läbi linnasüdame.

Kiida, mu hing, Issandat, ja ära unusta ainsatki tema heategu. (Ps 103:2)