Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Eestlased Siberis ja 109a puhkpilliorkester

10.08.2010 | | Rubriik: Kirikuelu

Jaanipäeva eel käis EELK välissuhete referendi kohusetäitja Arho Tuhkru Siberis Krasnojarski krais Ülem-Bulanka ja Ülem-Suetuki külas, sama tee võtsid ette ka Moskvast Eesti saatkonnast minister-nõunik Jana Vanamölder ja kultuurinõunik Helene Tedre.
Kohtuti Siberi Luterliku Kiriku (SLK) esindaja praost Pavel Zajakiniga, sest sealsetel alades koordineerib teenimist lisaks EELK-le ka SLK. Nagu ka Ingeri Luterlik Kirik. «Suured tänud siinkohal diakon Vitali Lutšagovile, kes aitas teenistusi korraldada, kakskeelsena toimetada ja andis transpordis usinalt valu oma väikebussile,» sõnas Tuhkru.
Vastavalt mitmepoolsetele aruteludele on praeguseks olukord selline, et Alam- ja Ülem-Suetuki küla teenib Ingeri kirik, juba ajalooliselt (1850ndatest) on sidemed soomlastega olnud tihedad.
Seevastu Novosibirski piirkond jääb enam Siberi Luterliku Kiriku teenida. Eestlaste külasid, eestlasi ja eesti sugemetega peresid jagub mõlemasse piirkonda. «Igal juhul on ääretult vajalik, et eestikeelne teenimine jätkuks regulaarselt, sest enne Tiit Salumäe ja Mihkel Kuke külaskäiku 2009. aastal oli kaks aastat pausi,» sõnas vaimulik. 
Siberi eesti meeste salakeel
Arho Tuhkru sõnul on sealset piirkonda kirjeldades tunded kahetised. Ühelt poolt on maa viljakas, köögivili kasvab hästi ka lageda taeva all ja saagid on rikkalikud, nii et kõik see tõotatu, mille järele eesti pered kunagi läksid, on seal ka tänapäeval olemas.
Teisalt pole külades enam kuigi palju noori, sest nood lähevad linnadesse. Need vanemad, kes aastaid normaalset palka saanud, jagavad nüüdsest küllalt korralikust pensionist abi ka lastele ja lastelastele, kel pole tööd. Tüüpilised on kahekambrilised elamud, millest esimene, suurem (ja suure ahjuga) moodustub köögist ja majandustoimetuste ruumist, ning tagumine väiksemast magamiskambrist.
Tuhkru tõi kohalikust elust välja huvitava fenomeni – kuni murdeeani ei viitsi poisid koolis eesti keelt õppida, kuid siis, ootamatult, saavad selle kiiresti selgeks. Nagu selgub, on selles omajagu nn suurekssaamise võlu, sest mehed kõnelevad omavahel n-ö oma ehk eesti keeles, ning kõik jutud alates tehnikast kuni elukorralduseni saavad räägitud.
Teenimistöö Siberi eesti külades
Siberi külades on head mälestused endise õpetaja Jaanus Noormäe teenimisest 1990ndatel. Ülem-Suetukis on kirik 1888. aastast, vahepeal, aastast 1931, kasutati seda kultuurimajana, kuid nüüd taas pühakojana. Esimene eestikeelne jumalateenistus toimuski 8. juulil 1990, seega 30 aastat tagasi! Ingerlaste abiga on taastatud torn ja ameeriklaste toetusega paigaldatud plekk-katus.
Praegu vaadatakse suure lootusega Eesti poole, sest kirikusse oleks tarvis altarimaali, samuti vajaks hoone väljast laudise korrastamist ja aiapiiret. Ma arvan, et siinkohal oleks paslik teha meie kogudustele sellekohane toetuse üleskutse ja paluda EELK Misjonikeskuse abi toetuse kohaletoimetamisel.
Ülem-Suetukis peeti ka surnuaiapüha jumalateenistus, kus mängis puhkpilliorkester, kes tähistab järgmisel aastal oma 110. aastapäeva. Tõenäoliselt kujunevad pidustused suurejooneliseks ning Arho Tuhkru sõnul oleks ka siinsetel eestlastel vaja kindlasti kohal olla ja kiriklikku teenimist korraldada. Praegu juhib puhkpilliorkestri tööd kohaliku kooli eesti keele õpetaja abikaasa, kes on rahvuselt venelane. Varasem koorijuht Ernst Lell on läinud aprilli algul igaviku radadele.
Lugejameheks on legendaarne Jaan Kensap. Tuhkru sõnul algavad sealsed teenistused ja talitused kõik «omal ajal», kuni tunnise hilinemisega ehk siis, kui «tuntakse, et võib pihta hakata». «Imetlema pani nende inimeste visadus ja ka hoolivus oma kodu, küla, keelt ja kombeid hoida,» rääkis Tuhkru.
«Läänes öeldi eestlastele, kes 1944. aastal olid sunnitud kodumaalt lahkuma, et mis te teete oma kirikuid ja Eesti Maju, kui 60 aasta pärast teid niikuinii enam ei ole, sest te olete lahustunud kohalike sekka. Seda pole juhtunud.
Ülem-Suetukis saab öelda, et ka 160 aasta jooksul pole seda juhtunud. Kuigi külas elab umbes 150 inimest, 20 aastat tagasi oli poole rohkem, on veel praegu nähtavalt alles eelmiste põlvede lootused ja unistused, nende tared ja hoovid ning hingemaad ehk hauad. Kuni küla elab, elavad ka need inimesed – Jumala armust ja eestlase mõnusast jonnist, sest tahetakse kesta üle aja.»
Ülem-Bulankas ehk Viru-Bulanis peeti samuti surnuaiapüha, sedakorda kakskeelsena, ja osalisi oli kaheksa. Vastuvõtjaks oli kohalik postiljon ning et kohalik kirik on hävinud, siis peeti kultuurimajas ka ristimistalitus neljale lapsele.
Alam-Bulanka ehk Läti-Bulani kirik on hooneregistrisse kandmata ja omanikuta, Ingeri kirik tegeleb asjaga ning plaanis on palkidest kirik osadena lahti võtta ja rajoonikeskusesse viia. Praegu leiavad kirikus palava päikese eest varju kariloomad. «Võib ka öelda, et siinsed loomadki vajavad teenimist ja ehk ootavad nad uut Franciscust», lisab Tuhkru väikese muigega suunurgas.
Minussinskis, kus ajalooliselt on palju eestlasi, lätlasi ja soomlasi, on Ingeri kirikul oma kogudusemaja. Suetuki külaga seoses armastatakse kõnelda aegadest, mil jaanipäeva ajal püüdis Vene miilits rahvast tööle püüda. Üritus lõppes alati suure segadusega, inimesed panid pakku, kuhu said – vilja, kartulisse, loomade hulka. Üldiselt lõppes aktsioon edutult ning jaani(lau)päev on siiani au sees.
EELK välissuhteid koordineeriv assessor praost Tiit Salumäe lisas, et meie kirikul tuleb koostöös riikliku kaasmaalaste toetusprogrammiga hoolitseda Siberis elavate kaasmaalaste vaimuliku teenimise eest.
«Sealsete inimeste soov oli, et kaks korda aastas (jõuluks ja jaanipäevaks) sõidaks kohale õpetaja Eestist. Kui nii palju ei suuda, siis jäi jutuks vähemalt kord aastas jaanipäeval kohale sõita ja pidada surnuaiapühad ning toimetada ametitalitused,» sõnas Salumäe.
Mari Paenurm

Siberi eesti koguduste teenimine
Taasiseseisvumise järel teenis aastaid kogudusi õpetaja Jaanus Noormägi, kes pidas Ülem-Suetuki kirikus esimese jutluse 8. juulil 1990. aastal.
Hiljem on sealseid kogudusi külakorda teeninud õpetajad Mihkel Kukk, Tiit Salumäe, Peeter Kaldur ja nüüd Arho Tuhkru.
Venemaa lõunapoolsetel aladel on käinud ka õpetaja Paul Saar, kes teenis peamiselt soomekeelseid kogukondi.


Ülem-Suetuki 122 aasta vanune pühakoda on saanud uue torni ja katuse ning ootab töödes ka eestlaste abikätt.


Ülem-Suetuki puhkpilliorkester, kes järgmisel aastal tähistab 110. sünnipäeva, mängis surnuaiapühal. Teenistuse viis läbi õpetaja Arho Tuhkru.


Alam-Bulanka külaelu – kariloomad otsivad palava päikese eest varju mahajäetud pühakojas.

Fotod: Arho Tuhkru

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)