Eestlased käisid Saksamaal Martin Lutheri jälgedes
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 11. november 2009 Nr 44 /
Vahetult enne usupuhastuspüha õnnestus kaheksal eesti teoloogil Matthias Burghardti juhtimisel reisida Saksamaale, et külastada Martin Lutheriga seotud paiku.
Mõne aasta eest uuris Tallinna praostkonna vikaarõpetaja Matthias Burghardt vaimulike listis, kui palju ametikaaslasi oleks huvitatud reisist tema sünnimaale. Ta oli üllatunud, nähes suurt huvi Lutheri radadel käimise vastu. Möödunud kevadel toimunud reisile ei mahtunud kõik soovijad ning ülejäänutest moodustati uus reisiseltskonda, kuhu kuulusid Toivo Hollo Vastseliinast, Tõnu Linnasmäe Amblast, Algur Kaerma Paidest, Arvo Lasting Helmest, Meelis-Lauri Erikson Kadrinast, Jaan Tammsalu, Kerstin Kask ja Kadri Lääs Tallinnast.
«Ei ole võimalik tahta paremat puhkust. Igapäevamuredest priid ja sisukad päevad parema seltskonna ning rikkalike söömaaegadega,» kirjeldas kodukogudusest eemal veedetud nädalapäevi Toivo Hollo, lisades, et taolist äraolemist vajaks aeg-ajalt iga vaimulik. Tõhus puhkus aitab vaimulikul oma ametis teo- ning mõtlemisvõimelisena püsida.
Tallinnast lennukiga Berliini saabumise järel istuti väikebussi ning juhi ameti võttis igas mõttes üle Matthias Burghardt. «Mees nagu orkester. Juhtis bussi, jagas selgitusi, toitis ning kattis,» ei koonerda kiidusõnadega Algur Kaerma. Reisijuhi leitud sponsorid Kurhessen-Waldecki kirik ja Gustav-Adolf-Werk lubasid hakkama saada tagasihoidliku eelarvega. Mõlema institutsiooni esindajatega kohtuti tänu väljendamiseks.
Eislebenis külastati Lutheri sünnimaja, ristimiskirikut, pühakoda, kus ta pidas viimase jutluse, ning maja, kus suri. Lisaks Lutheriga seotud paikadele võeti sihiks ka üldkultuurilised mälestusmärgid. Nii käidi Lützeni lahingu toimumispaigas, kus 1632. a langes Rootsi kuulsamaid kuningaid Gustav II Adolf, olles eelnevalt allkirjastanud Tartu ülikooli asutamisüriku.
«Jumal armastab riski,» võtab Algur Kaerma Saksamaa reisi emotsioonid üheks teesiks kokku. Martin Luther ei kaalunud, kas astutav samm on turvaline või riskantne. Ta käitus oma parema äratundmise järgi. Kaerma sõnul on sellest tänapäevalgi õppida.
Liina Raudvassar
