Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Eestlased hoiavad Soomes kokku

14.03.2018 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Dagmar Õunap Sündinud 29.09.1985 Haridus: Sibeliuse akadeemia klassikaline laul kirikumuusika erialal Peres abikaasa Timmu ning pojad Oliver ja Oskar Koguduses tööl põhikohaga 2016. a septembrist Elu moto: Kes teeb, see jõuab

Helsingi eestlaste seas teeb kirikutööd koguduse kantor Dagmar Õunap, kes sai 2017. aasta kodanikupäeval välisministeeriumi aukirja eesti muusikakultuuri hoidmise ning kontserttegevuse korraldamise eest Soomes. Ta oli Eesti Vabariigi aastapäeva eelõhtul lahkelt valmis jagama oma kogemusi ajalehega Eesti Kirik

Tunnustatud kantor on õppinud Sibeliuse akadeemia kirikumuusika osakonnas. Kirikumuusika vastu tekkis tal huvi juba Viljandi Jaani koguduse leerikoolis, kus oli palju muusikast huvitatud inimesi. Nad esinesid oma leerirühmaga konfirmatsiooniteenistusel ja pärast seda andis tolleaegne noortejuht Tiina Klement Dagmarile noorteansambli juhtimise ülesande.
Pärast kesk- ja muusikakooli lõpetamist soovitas muusikakooli direktor Tonio Tamra tal minna edasi õppima Soome Sibeliuse akadeemiasse. Selleks valmistasid Dagmarit ette nii Tonio Tamra, klaveriõpetaja Marge Loik kui ka orelikunstnik Ene Salumäe. Klassikaline laul oli akadeemias Dagmari põhieriala. Erinevalt Eestist on Soomes kirik ja kirikumuusika loomulikumalt inimeste ellu kuuluv ja nii hakkas tulevane kantor juba õpingute ajal aktiivselt kirikutöös osalema. Põhikohaga töötab ta aga kogudusetöös alates 2016. aastast.

Igaühele midagi
Helsingi puhul ei saa rääkida Eesti kogudusest, sest sellist pole. Tegu on Kallio koguduse juures tehtava eestikeelse kogudusetööga. Kaks korda aastas koguneb eestikeelne leerikool. Nagu Eestis on ka Soome eestikeelses töös leerilapsed enamasti täiskasvanud. Kui 15aastased lähevad leeri, siis teevad nad seda sageli soomekeelses koguduses ühes oma eakaaslastega. Pooled eestikeelse leerikooli läbinutest liituvad oma kohaliku soome kogudusega, pooled aga otsustavad ühineda mõne kogudusega Eestis.
Kuna praegu pole Soomes oleval eesti kogukonnal oma kirikuõpetajat, siis on kantor vastutav kogu eestikeelse kogudusetöö eest. Kogukond on aktiivne. Üle nädala koguneb piibliring, tegutseb ka sõpradering. Peale Dagmari osaleb kogudusetöös palju vabatahtlikke, kes viivad edasi tööd Helsingi eestlaste seas. Näiteks katavad koguduseliikmed kohvilaua, kus saab teenistuse järel emakeeles suhelda. Loomulikult loevad koguduseliikmed jumalateenistusel pühakirja ja korraldavad korjanduse. Nii on kõigil koguduseelus oma roll.
Tähelepanu on pööratud ka nooremale põlvkonnale, nii on eestlastel oma poistering ja vägagi populaarne pereklubi Sipsik, kus käib tavaliselt umbes 30 inimest – nii lapsed kui nende vanemad ja vanavanemad. Vahel küll inimesed ehmuvad, kui kuulevad, et lasteringid tegutsevad kiriku ruumides, aga enamasti harjutakse sellega ruttu. Nendesse töövormidesse on igaühel lihtne tulla ja seal osaleda. Kirik on avatud ja püüab pakkuda igaühele just seda, mida ta oma ellu vajab.

Eestlust elus hoides
Eestikeelsed armulauaga jumalateenistused toimuvad Alppila kirikus iga kuu kolmandal pühapäeval. Dagmari ülesandeks on muu hulgas koostöös EELK piiskopi Tiit Salumäega leida Eestist pastorid, kes teenistuse peavad.
Dagmari hinnangul on Soomes elavad eestlased päris palju huvitatud Eesti kultuurist. Inimesed osalevad meelsasti eesti seltside korraldatud üritustel. Lisaks kirikule pakuvad tegevust eestlastele näiteks ka aktiivselt tegutsevad Tuglase Selts, Eesti Suursaatkond, Soome Eesti-seltside Liit ja Finest FM raadio. Üritustel osaleb ka palju Eesti kultuurielust huvitatud soomlasi.
Seoses Eesti 100. aastapäevaga korraldatakse Soomes mitmeid näitusi ja kontserte, teatri- ja ooperietendusi. Samuti käivad esinemas koorid. Sageli toimuvad koorikontserdid eestlaste kogunemiskohas Alppila kirikus.
Lisaks Eestist tulnud esinejatele korraldab kogudus ka ise oma kultuurialast tegevust. Näiteks on kogudusel laulurühm Säde, kes laulab nii jumalateenistustel kui ka ilmalikel üritustel. Nende repertuaaris on väga erinevat muusikat. Helsingis käib koos ka segakoor Siller, kes on tegutsenud juba üle kümne aasta. Uue koosseisuna harjutab Helsingi Eesti Muusikastuudio all tegutsev naiskoor. Dagmar rõhutab, et välismaal elades on eesti keele oskuse säilitamiseks oluline suhelda ja rääkida eesti keeles.
Nii näiteks räägitakse nende kodus põhimõtteliselt ainult eesti keelt. Lisaks eestikeelsele kogudusetööle osalevad eestlased aktiivselt ka soomekeelsete koguduste tegevustes. Mitmed eestlased on leidnud koha oma kodukohajärgses koguduses. Samuti on eestlaste seas populaarsed näiteks Agricola kirikus toimuvad Tooma missad.
Tänapäeval on Soomest lihtne Eestis käia. Soomlastel ja eestlastel on sarnased toidud ning tuttavaid toiduaineid saab osta ka kohalikest eesti poodidest. Enim tuntakse puudust ehk oma Eestis elavatest sõpradest ja sugulastest.
Eestlane on oma olekult otsekohesem kui soomlane ja kõrge on ka töömoraal, sest eestlane on tulnud Soome tööd tegema.
Kaido Soom

Dagmar Õunap
Sündinud 29.09.1985
Haridus: Sibeliuse akadeemia klassikaline laul kirikumuusika erialal
Peres abikaasa Timmu ning pojad Oliver ja Oskar
Koguduses tööl põhikohaga 2016. a septembrist
Elu moto: Kes teeb, see jõuab

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)