Eestlanna kaitses doktoritöö Londonis
/ Autor: Kätlin Liimets / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number: 8. juuli 2015 Nr 30 /
23. juunil kaitses Tartu ülikooli usuteaduskonna vilistlane Rahel Fronda (fotol) doktoritöö Londonis University College’is hebraistika ja judaistika osakonnas.
Oxfordi ülikooli Bodleiani raamatukogus hebraistika ja judaistika kuraatorina ja Oxfordis Christ Church College’i raamatukogus töötaval Rahel Frondal (neiuna Kasemaa) on muljetavaldav akadeemiline haridustee seljataga. Pärast õpinguid Tartus täiendas ta end Rootsis Paideias ning omandas sotsiaalteaduste magistri kraadi Londoni Metropolitan University’s. Akadeemiline teekond jätkus Oxfordi ülikoolis, kus ta keskendus heebrea, ladina ja kreeka käsikirjade kodikoloogiale ja paleograafiale. Lisaks omandas ta magistrikraadi kunstiajaloos Leedsi ülikoolis.
Fronda doktoritöö teemaks oli «13. ja 14. sajandi alguse aškenazi mikrograafia piibli käsikirjade erinevad grupid». Interdistsiplinaarsuse tõttu oli juhendajaid mitu: Jeruusalemma Heebrea ülikoolist professor Malachi Beit-Arié (heebrea kodikoloogia ja paleograafia) ja dr Sarit Shalev-Eyni (kunstiajalugu) ning University College London’ist professor Willem Smelik (heebrea ja aramea piibel).
Dissertatsiooni eesmärgiks oli uurida heebrea mikrograafiat aškenazi piibli käsikirjades. Paljud keskaegsed heebrea käsikirjad on dekoreeritud. Mikrograafia on eriline heebrea kalligraafia stiil ja selle kõrgpunkt oli 13. sajand saksa ja prantsuse juudi kogukondades. Selliste käsikirjade lai levik kinnitab juudi kogukondade erilist sotsiaalset ja intellektuaalset olustikku 13. sajandil, mis tähendas kõrget kultuurilist ja hariduslikku taset, majanduslikku ja sotsiaalset edukust, avatust ja uuenduslikkust.
«Uurisin enam kui 100 käsikirja, mis on erinevates raamatukogudes üle maailma. Grupeerisin, dateerisin ja lokaliseerisin neid, kasutades lisaks kodikoloogia (teadus, mis tegeleb koodeksite või käsikirjade valmistamistehnikate ja meetoditega) ja paleograafia meetoditele uue meetodina mikrograafiat. Leidsin, et heebrea käsikirjad olid tõenäoliselt valmistatud spetsiaalsetes ateljeedes või õpitubades professionaalsete kunstnike ja kirjutajate poolt, mitte tingimata üksikute kirjutajate poolt, nagu tänini arvati,» tutvustas Rahel Fronda oma doktoritööd.
Kätlin Liimets
