Esileht » Uudis » Uudised »

Eestis on enim õigeusklikke

01.05.2013 | | Rubriik: Uudised

2011. aasta rahvaloenduse tulemused näitavad, et loendatud 15aastasest ja vanemast elanikkonnast (1 094 564) tunnistab 320 872 inimest (29%) kindlat usku. Eelmise rahvaloenduse (2000) andmetega võrreldes pole see protsent oluliselt muutunud.
Kasvanud on mittekristlike usuliste liikumiste pooldajate hulk, kuid nende arv on ühiskonnas siiski marginaalne. Kristlasi on elanikkonnast 31 0481 (28%) ja mittekristlikke uske peab endale omaseks 10 391 (1%) loendatud 15aastastest ja vanematest elanikest. Mittekristlikest liikumistest suurimad on maausk, islam ja taarausk. Rahvaloenduse andmed väljendavad inimeste usulist enesemääratlust.
Suuremad muutused on toimunud kirikute omavahelises järjestuses. Kõige suuremaks kirikuks tõusis rahvaloenduse tulemuste põhjal õigeusu kirik. Õigeusklikke on 176 773 (16% elanikkonnast) ja luterlasi 108 513 (10% elanikkonnast). Seega kantakse nüüdsest Eesti maailma usulisele kaardile õigeuskliku maana.
Eelmisel rahvaloendusel oli veel 14% elanikkonnast luterlasi ja 13% õigeusklikke. Seega on õigeusu kiriku liikmeskond elanikkonnas kasvanud ja luterlaste osa kahanenud. Eestis on kaks õigeusu kirikut, üks Moskva patriarhaadi, teine Konstantinoopoli alluvuses. Rahvaloendus ei näita, kumba neist vastaja kuulub.
Luterlaste ainus lohutus võib olla see, et eestlaste seas on soosituim luterlik kirik, mille liikmetest on eestlasi 104 691 (96% kiriku liikmeskonnast), sellal kui õigeusu kirikul on vaid 20 585 eestlasest liiget (12% kiriku liikmeskonnast) ja 134 268 venelasest liiget (76% kiriku liikmeskonnast).
Luterlaste tulevikuperspektiiv on õigeusklikega võrreldes tunduvalt kasinam. Luterluses ei ole suudetud leida sidet nooremate põlvkondadega. Näiteks 15–19aastaste vanuserühmas on 67 639 inimest, kellest 5683 (8%) peab end õigeusklikuks ja 2026 (3%) luterlaseks, samas enamik sellest earühmast ehk 45 839 (67%) ei pea omaks ühtegi usku. Kirikutel on igal juhul vaja järele mõelda ja analüüsida, kuidas jõuda kaasaja inimeseni. Eriti puudutab see luterlasi, kes on ilmselt kaotamas sidet rahvaga.
Kaido Soom

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)