Esileht » Online » Online artiklid »

Eestis kasvab huvi kristlike koolide vastu

12.10.2012 | | Rubriik: Online artiklid

VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM
Vanalinna hariduskolleegium (VHK) on munitsipaalne haridus- ja kultuuriasutus, mille peamine eesmärk on integreerida kultuuri ja haridust, tänapäevast maailmakäsitlust süvendatud ajalootunnetusega, üldharidust süvendatud muusika- ja kunstiharidusega ning rahvuskultuurilist haridust süvendatud võõrkeelteõppega traditsioonilise kristliku väärtussüsteemi alusel.
VHK üks eesmärk on anda gümnaasiumiealistele noortele võimalus tugineda oma otsingutes ja õpingutes kristlikule väärtussüsteemile ning vabale valikule selles kontekstis.

VHK direktor Kersti Nigesen, miks on tänapäeva Eestis vaja kristlikku kooli?

Miks on üldse sellised kategooriad nagu usk ja tahe koolis olulised? Et inimene millelegi loodab, tahab kuhugi välja jõuda, on valdavalt usu küsimus. Kui inimesel puudub usk sellesse, et teda ümbritseb heatahtlik keskkond, lootus tulevikule, usk iseendasse, siis on väga raske elada. Tänapäeva maailmas ei ole usk paraku seotud väga ühese lähenemisega. Elame pluralistlikus ühiskonnas, kus usutakse erinevatesse asjadesse. Ma ei pea õigeks lapsele öelda, et ühed usuvad ühte, teised teise, vaata ise, millesse usud. Iga inimene tahab ju olla veendunud, et ta tegutseb õigesti, teab, mis on hea, mis halb. Hariduskolleegium tugineb kristlikule väärtussüsteemile. Meie kultuuriruumis on see põhjendatud järjepidevusega. Vanemad, kes tahaksid kasvatada lapsi mõnes teises väärtussüsteemis, saavad seda teha mujal. Üldse ilma usuta last kasvatada on praktiliselt võimatu. Või siis kasvab selliste inimeste hulk, kes ei pea elu väärtuseks, kelle jaoks vägivald, pidetus, suhtlemisraskused üha kasvavad. Kui vihkamine suureneb, ei ole välistatud ka agressiivne käitumine. Inimene on tolerantne siis, kui ta on endas kindel. Kui rahu ja kindlustunnet pole, siis muutub elu väga keeruliseks.

Kas Eestis peaks olema rohkem usukoole?
Olen kohanud palju inimesi, kes tunnevad puudust kristliku kooli järele. Sellel alusel on loodud ka Maarjamaa haridusselts, et ühendada kristlikus väärtusruumis mõtlevaid lapsevanemaid ja õpetajaid. Minu teada on ideid uute kristlike koolide loomiseks mitmeid. Toomkool on juba avatud. Tartus on uus kristlik kool loomisel, ortodoksid tahavad kuuldavasti samuti oma kooli, püha Johannese kooli luua. Ka Kohilas on rühm vanemaid, kes on otsustanud alustada kristliku kooliga. Küllap on neid mõtteid veelgi. Tingimata ei pea olema näiteks baptistide kooli, tähtis on, et kristlikke põhiväärtusi edastatakse.
Kui võtta teistel usutunnistustel põhinevaid koole, siis juudi kool on lausa munitsipaalkool ja sellisena toetatud.

Edasi loe Õpetajete Lehest.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)