Esileht » Elu ja Inimesed » Ühiskond »

Eestimaalased hindavad heasoovlikkust

27.11.2013 | | Rubriik: Ühiskond

kaalud1Euroopa sotsiaaluuring näitas, et Eesti inimeste rahulolu demokraatiaga on Euroopa keskmisest madalam.

Uuringu teemad olid demokraatia, sellest arusaamine ning inimeste heaolu. Selgus, et Eestis on rahulolu demokraatiaga Euroopa keskmisest madalam, sarnanedes olukorraga Küprosel, Tšehhis, Poolas ja Slovakkias.
«Kuigi enamik kaasaegse ühiskonna inimesi väidab end hindavat demokraatiat, erinevad arusaamad sellest, mis demokraatia on,» rääkis uuringutulemustest TÜ sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur, Euroopa sotsiaaluuringu koordinaator Eestis Mare Ainsaar. Tema sõnul lubavad andmed võrrelda Eesti inimeste arusaamu demokraatiast naaberriikidega, Euroopaga üldiselt ning jälgida ajalisi trende. Näiteks peavad eestimaalased väga oluliseks demokraatia osaks seda, et valimised oleksid vabad, kohtud töötaksid õiglaselt ning valitsus seletaks oma otsuseid inimestele.
Andmeid analüüsinud võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin märkis, et Eesti inimestele on demokraatia vähem tähtis kui Põhjamaade elanikele, kuid olulisem kui Venemaal. Eesti erinevates kogukondades hinnatakse demokraatiat erinevalt. 42,9% eestlastest pidas demokraatlikku valitsemist äärmiselt oluliseks. Venekeelsetest Eesti inimestest oli samal seisukohal vaid 27,2%. «Demokraatiat väheoluliseks pidav osakaal on venekeelsete elanike seas kolm korda suurem, vastavalt 13,2 ja 4,4%,» rääkis Piret Ehin, lisades: «Eesti elanikud on üpris kriitilised demokraatia toimimise osas, ka siin eristuvad rahvusrühmad. Eestlaste keskmine hinnang sellele oli 10 palli skaalal 5,33, vene elanike hinnang kõigest 3,78.»
Selgus, et Eesti elanike arusaam demokraatiast hõlmab ka sotsiaalset solidaarsust. «Leitakse, et demokraatlikus riigis peab valitsus kaitsma kõiki kodanikke vaesuse eest ja võtma kasutusele meetmeid sissetulekute erinevuste vähendamiseks. Valitsuse võimet nende ülesannetega toime tulla hinnatakse siiski suhteliselt madalaks,» nentis Ehin.
Uuring näitas, et nii eesti kui vene keelt kõnelevad Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks väärtuseks heasoovlikkust, eriti lähedaste suhtes, ning kõige vähem tähtsaks peetakse võimu. Väärtuste võrdlus toob suurima keelerühmade erinevusena välja hinnangud saavutusele, mis tervikuna ei ole inimestele väga tähtis, kuid venekeelne elanikkond peab seda eestikeelsetest elanikest siiski märkimisväärselt olulisemaks.
Virge Tamme

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)