Eestimaa muutub

07.03.2007 | | Rubriik: Määratlemata

Meie uue presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõttki kõneles sellest mitmel moel. Mitte ainult see, et pidustused toimusid seekord tarkuse pealinnas Tartus. Kas märkasite, kui palju lapsi oli laulmas Vanemuise laval? Neid oli seal nii palju, et ei onud mõtetki kokku lugema hakata.

Mõni päev hiljem kõikusin oma abikaasa kõrval ühes Tallinna klubis Ultima Thule laulude saatel. Kui ühel hetkel tekkis tunne, et äkki minul ei sobi kõikuda ja kaasa laulda, vaatasin rõdule, kus muusika rütmis kõikus ka meie president koos abikaasaga. Kummaline, et nad tundusid seda tehes äkki nii loomulikud – loomulikumadki kui kuus päeva tagasi sadadel inimestel kätt surudes. Presidendipaar rokk-kontserdil kaasa elamas koos saalitäie noorte ja keskealistega Riho Sibula, Tõnis Mägi, Silvi Vraidi, Hardi Volmeri ja paljude teiste tippmuusikute hingestatud käredale muusikale ja sügava sõnumiga sõnadele. Kas suurest osast rahvast ja eriti noortest, lastest ja keskealistest viimastel aastatel võõrandunud võim on teel tagasi rahva lähedusse?

Kuidas on lood meie kirikus? Märtsi esimesel päeval küsiti meie Laste- ja Noorsootöö Ühenduse ja Konsistooriumi poolt korraldatud konverentsil, kui lähedale me laseme oma kirikus lapsed Kristusele. Lähtudes paljudele harjumuspärasest loogikast, avab meie kirikus ristitud lastele tee armulauale leeriõnnistus. Samas olnuks televaatajatel lihtsam üle lugeda Vanemuise laval olevate laste arvu, kui leida Piiblist tõestust sellele, et leeriõnnistus on ukseks armulauale. Isegi leeriõnnistust on Piiblist võimatu leida.

Samas on meil Jeesuse väga selge käsk minna kogu maailma ja teha Tema jüngriteks kõik maailma rahvad neid ristides ja õpetades. Sellele lisab 1527. aastal dr Martin Luther, et «kõik, kellele Jumal on andnud vastutuse kanda hoolt noorte kasvatamise ja harimise eest, kuid jätavad selle ülesande täitmata, on süüdi mõistetud needvas patus». Selle kohustuse unarussejätmine õõnestab nii Jumala riiki kui inimühiskonda. Need, kes jätavad hädavajaliku hariduse andmata, on Lutheri sõnul «Jumala ja inimeste halvimad vaenlased». Meie kiriku ees on avanenud üks uus võimalus inimesi õpetada. See on nende lastevanemate õpetamine, kes soovivad oma lastel lasta armulauast osa saada.

Sel nädalavahetusel arutletakse Pilistvere kiriklas LNÜ ideepäevadel ristimise ja õpetamise üle. Milline peaks olema meie kirikus leeriõpetus? Millistele küsimustele ootavad vastust meie kirikutesse leeri tulevad inimesed ja kuidas neile vastata? LNÜ uus trükis «Laste Katekismus» püüab aga väga kaunil moel ja lastele mõistetaval viisil jõuda nii lasteni kui nende vanemateni. Ühte võib selle õhukese, kuid sisuka raamatu kohta kindlasti väita – omalaadsetest trükistest meie kirikus on «Laste Katekismus» kindlasti üks kaunimaid.

Tuhat laulvat last presidendi vastuvõtu kontserdil ja presidendipaar tuhande noore ja keskealise keskel Rock Cafes ning valimistulemused. Need on ilusad märgid muutustest meie riigis. Ka LNÜ püüab teha kõik, mida suudab, et meie kirik võiks astuda ligemale lastele ja noortele ning keskealistele. On ehk aeg igal vaimulikul ja laste- ning noortetöö tegijal, leerikooli läbiviijal endalt küsida, kas see, kuidas olen senini teinud oma tööd, on efektiivne või teen ma lihtsalt asju nii, nagu neid ikka on tehtud, taipamata, et ajad ja inimesed on muutunud. Usun, et oleme muutumisvõimelised ja samas mitte iga tuule käes lendutõusvad aganad.

Image
Jaan Tammsalu, LNÜ nõukogu esimees

Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja! (Sk 9:9)