Eestimaa, ärka

21.09.2005 | | Rubriik: Määratlemata

Meil on põhjust rõõmu tunda paljude positiivsete arengute pärast meie rahva elus. Majanduskasv on silmatorkav, tervislike eluviiside tähtsustamist näitavad rahvarohked osavõtud sügisjooksudest ja Tartu rattamaratonist, inimestel on rohkem võimalusi enda ümber ilu luua jne.

Samas on elul ka pahupool. Just nendele muredele pööras kristlik organisatsioon «Eestimaa ärka» tähelepanu ja kutsus erinevaid kirikuid meie elu valupunktide pärast palvetama. Küsimus ei olnud kellegi süüdistamises, vaid tõdeti, et paljudele pingutustele vaatamata on pahesid, mis meie rahva eksistentsi ähvardavalt ja ohustavalt süvenevad.

17. septembri ühispalvusel Pirita kloostri varemete vahel mõeldi sellele, et paljude laste jaoks puudub armastav ja turvaline kodu. Lisaks tänavalaste probleemile selgus, et näiteks 2003. aastal sündis ainult 31% lastest esimese lapsena abielupaaridele. 2004. aastal sündis küll 14 055 last, kuid samal aastal tehti 9600 aborti.

Kas meie rahvas suudab püsima jääda? Praegu sünnib Eestis naise kohta ligikaudu 1,3 last. Selleks, et rahvaarv ei väheneks, oleks vaja vähemalt 2,1 last naise kohta.

Meenutati pilti Saksamaalt, kus kallis autos sõidab hallikais juukseis soliidne härra, tagaistmel hinnaline koer. Kõrval sõidab vanas ja odavas autos türklasest mees. Neljale istmele on paigutatud kaheksa last. Auto katusel on diivan. Pilt on selge. Ei ole raske arvata, kellele kuulub tulevik.

See pole aga kaugeltki ainus probleem. Eestis saab aastas perevägivalla tõttu vigastada umbes 41 000 naist. Neist 7000 saab raskeid ja eluohtlikke tervisekahjustusi.

Igal aastal joob Eestis ennast surnuks 100 000 mehest 25, Rootsis vaid üks sama suhtarvu kohta. Tosina aastaga on meil eneselt elu võtnud 6300 inimest. Enesetapukatseid sooritatakse üle kümne korra enam ja eneselt elu võtmisele mõtleb üle 100 korra enam inimesi.  Ka vangide suhtarvult ja HIV nakatanute osakaalus on Eesti Euroopa liider. ÜRO aidsivastane agentuur UNAIDS raporteerib HI-viiruse levikut maailmas ja teatab, et Eestis on täiskasvanute seas nakatunuid 1,1%.

Hirmuäratavalt kõrge on meil noorte meeste suremus. Viimase 12 aasta jooksul on surma läbi lahkunud 45 700 15–49aastast meest. Näiteks langes Vabadussõjas Eesti poolel ca 5000 meest. Orjuski pole meie jaoks enam võõras. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) andmete põhjal arvatakse, et Eestist satub vahendajate kaudu seksiorjusesse orienteeruvalt 500 tütarlast aastas. Politsei andmetel on umbes kolmandiku kõigi Eestis toime pandud kuritegude taga narkomaanid. Uimastisõltlaste põhjustatud kuriteod lähevad aastas maksma arvestuslikult 300 miljonit krooni.

See pole kaugeltki kogu meie murede register. Siiski piisav, et kirikud ja kogudused ei vaata teineteise peale arvustades, vaid ühises mures liidetakse oma jõud ja ühendatakse oma palved. See ei ole vaid ühe rahva traagika, vaid selle taga on tuhandete üksikisikute traagika. Need on kõik meie inimesed. On tõesti aeg ärgata nägema olukorda ja suunda, kuhu oleme liikumas. Kinnitagu Jumal oma kirikut, et ta ei väsiks palvetamast oma maa ja rahva pärast.

Joel Luhamets,
assessor

Üks kommentaar artiklile “Eestimaa, ärka”

  1. Julius Kört ütleb:

    Kerge on palvetada ja siis pidulauda istuda. Aga kus on selle koleda statistika juured? Kas palvest aitab või peaks kirik ka andma aru ja analüüsima põhjusi? Miks ei öelda, et kogu traagika tuleneb väärast ühikonna süsteemist, milles valitsevd konkurents, raha ja hoolimatus. Ka ainult palvetamine ja siis rahulolevalt laiali minna on hoolimatus.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)