Eesti viinamarjadest saab armulauaand

Juba mõned head aastad on Räpinas kasvatatud viinamarju ning tehtud sellest armulauaveini kohaliku koguduse jaoks. Eesti Kirik uuris, kuidas kõik alguse sai.

Oluline armulauaand
Armulauast osasaamine on iga kristlase loomulik olemise viis. Seeläbi väljendatakse oma lähedast kokkukuulumist Jumalaga. See on paljude jaoks jumalateenistuse kõrghetk, kust saada kosutust ja hingepidet. Ammuste traditsioonide ja oikumeenilise praktika kohaselt peab armulauavein olema viinapuu viljadest saadud. Nii nagu marjadest saab keemiliste protsesside, muutuste läbi vein, võiks ka armulauaveinist osasaanu kogeda muutust, uut jõudu oma elus. Skandinaaviamaadel ja Baltikumis on varasemalt kasutatud kangemaid veine, sest armulauda peeti suhteliselt harva ning taoline vein säilis kauem.
On arvatud, et hellenistliku kultuuri mõjul hakati veini veega lahjendama ning et ka Kristus seadis armulaua lahjendatud veinist. Kiriku jaoks on sellel olnud teoloogilised põhjendused – veinis avaldub Kristuse jumalikkus ja vees tema inimlikkus. Keskaegsed teoloogid pidasid seda kiriku olemuse sümboliks – nagu veiniga segatud vesi ei saa enam kunagi tagasi veeks, nii on ka usklikud Kristusega lahutamatult ühendatud. Kirikut pole ilma Kristuseta ega ilma inimesteta.

Ideedest tegudeni
Lätis Sabiles asuv viinamarjaistandik oli enne viimast sõda üks teadaolevalt põhjapoolsemaid. See rajati toonase presidendi Kārlis Ulmanise toel ning hiljem on lõunanaabrid tegelnud usinalt ka sordiaretusega. Nii kasvatatakse Eestiski hulga sealseid sorte – «Zilga», «Sukribe», «Supaga» jpt.
Eesti Maaülikool on rajanud katseistandikke Saare-, Võru- ja Tartumaale.
Räpinas, mida soojade suvede tõttu ka Eestimaa Krimmiks on kutsutud, huvitus asjast sealne aianduskooli õppejõud Jaan Kivistik. 2003. aastal, olles koguduse juhatuses, annetas ta hooldekodule 24 taime ning koos aednik Ruth Toimlaga leiti neile hea kasvukoht paisjärve kaldal, kus karmid põhjatuuled taimedele ligi ei pääse. Juba aasta hiljem saadi esimene saak ning seejärel tekkiski mõte – miks mitte veini teha? 2005. aastal kääritas hooldekodu juhataja Tiina Luup esimese veini, järgmistel aastatel võtsid töö enda peale Vello Kasearu, Uku Kuut ja Jaak Eensalu.
Jaan Kivistik tõdeb, et viinamarjade kasvatamisel on olulisimaks välistingimuseks soojus. Avamaal õnnestub ettevõtmine paremini Kagu- ja Edela-Eestis. Kasvukohaks tuleb valida kogu päeva päikesele avatud, põhjatuulte eest varjatud seinaäär või lõunakallak. Suureks ohuks on kevadised ja sügisesed öökülmad. Hea oleks vähemalt 150 päeva pikkune öökülmavaba periood.
Asukoha valikuga sama tähtis on sordi valik. Meil tuleks avamaal kasvatada vaid kõige varem valmivaid sorte. Sellised on «Hasanski Sladki», «Kuz­minski Sini» ja «Jubilei Nov­goroda». Alustada võiks siiski kõige talvekindlama, kuid veidi hilisema «Zilgaga».
Ärilisel eesmärgil võiks lauaviinamarju kasvatada kütteta kasvuhoonetes. Mõned ettevõtlikud pered ongi äsja ehitanud ja taimestanud sadu ruutmeetreid uusi kasvuhooneid lauaviinamarjade saamiseks. Erinevalt lõunamaadest pole siin vaja teha kahjustajate keemilist tõrjet. Viinapuud on meie jaheda kliimaga kohanenud kiiremini kui tema arvukad kahjustajad.

Tänavune saak
Parematel aastatel on Räpina hooldekodu istandikust saadud saaki üle 100 kilo. Möödunud aasta veini on veel sedavõrd palju järel, et tänavuse saagi villisid oma maja kokad Inda Kärtmann, Pilvi Küttmann ja Leena Nargla mahlaks ning see kulub hooldekodus olijaile. Tiina Luup tõdeb, et hädavajalik on kohaliku veinimeistri leidmine, ka peab saagi korjamisel olema hoolas, sest see ei valmi üheaegselt.
Jaan Kivistikule tundub huvitav mõte, et ehk võiks ka teised kogudused kasutada armulaual Eestis kasvatatud marjadest valmistatud veini. See vajab asjaajamist ja koordineerimist, kuid paistab, et viinamarjakasvatus kogub Eestis hoogu. Ja marjad on maitsvad.

Mari Paenurm

Räpina hooldekodu istandik rajati 2003. aastal.
Armulauaveini tehakse 2005. aastast.
Viinamarju saab Eestis kasvatada nii avamaal kui ka (kütteta) kasvuhoones.
Viinamarjade sordiaretus on Eestis alles algusjärgus.