Eesti väärtustab Rootsi pärandit

Rootslased uudistavad Naissaare surnuaia väravat, mille on meisterdanud üks vähestest saare püsielanikest Peedu Rohtla.

Septembri alguses külastas Naissaart ajalooline seltskond. Saart tuli uudistama rühm koguduseliikmeid Stockholmi Hedvig-Eleonora kogudusest, samast kirikust, kust 1934. aastal tuli toetus Naissaare kiriku ehitamiseks.

Naissaare Maarja kirik saab järgmisel aastal uue katuse, selle järel alustatakse sisetöödega.

2. septembril Eestit külastanud kogudusega oli ühendust võtnud Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku õpetaja Patrik Göransson, kes oli arhiivist avastanud dokumendid, mis tõendasid Hedvig-Eleonora koguduse kaasabi kiriku rajamisel. Saare väikeses puukirikus ühise palvuse lõppedes andis Rootsi kogudus üle rahalise kingituse kiriku taastamiseks. Nii nagu seitsekümmend aastat tagasi.

Naissaare Maarja kirikut, mis kuulub Rootsi-Mihkli kiriku teenimispiirkonda, on paljuski ehitatud üles rootslaste abiga, sest sarnaselt paljude meie väikesaartega oli Naissaar kunagi asustatud rootslastega ning nende järeltulijad on võtnud südameasjaks taastada esivanemate saare pühakoda.

Saarel on omad sõbrad

«Kui mina viis aastat tagasi saarel esimest korda käisin,» rääkis Göransson, «sain küll müstilise elamuse.» Talle tundus siis uskumatuna, et ilusal saarel, kus praegu neli inimest elab, käis kunagi vilgas elu. Enne viimast sõda elas saarel umbes 300 inimest.

Üks tulihingeline kirikutaastaja on saarel sündinud, praegu Stockholmis elav Margit Rosen-Norlin, kes on pärast Eesti taasiseseisvumist siia teinud lugematuid retki ning asutanud Rootsis Naissaare Sõprade Seltsi, mille läbi korraldatakse korjandusi kiriku heaks. 

Üha rohkem abi tuleb Naissaare kiriku toetuseks ka riigilt ning Viimsi vallalt, kuhu saar administratiivselt kuulub.

Kirikut ehitatakse üles etapikaupa ning töid teostab OÜ Rändmeister, mille juhataja Juhan Kilumetsa sõnul saab saarel viletsa transpordiühenduse tõttu töötada  peamiselt suvel. Esimene aasta kulus projekteerimisele ja esimesteks avariitöödeks ligi 200 000 krooni, eelmisel aastal oli summa umbes poole suurem, seda eeskätt tänu lahketele eraannetajatele. Järgmisel aastal on kavas katta kogu kiriku katus plekiga ning seejärel alustada kiriku sisetöödega.

Naissaare Maarja kiriku avarii-konserveerimistöödeks eraldas riik sellel aastal 200 000 krooni. Lisaks sellele panustasid konserveerimistöödesse Viimsi vald ja Naissaare Sõprade Selts ning eraannetajad, kellelt laekus kokku umbes 50 000 krooni. Selle abil kaeti saare väikese puukiriku tornikiiver plekiga ja püstitati rist ning ristimuna.

24. juulil peetud traditsioonilisel kalmistupühal ja kirikupäeval, mil rist ja muna pühitseti, osales saare pidupäeval umbes 150 endist naissaarlast. Tallinna Rootsi-Mihkli koguduse sekretäri Karin Bergi sõnul oli seekord külaliste arv suurem kui kunagi varem.

Kirikud saavad abi

2005. aastaks eraldati Muinsuskaitseameti kaudu riikliku programmi «Pühakodade säilitamine ja areng» raames EELKle kokku pisut üle 8 miljoni krooni, projektist said sel aastal toetust 24 kirikut üle Eesti ja peamiselt on tegemist avarii-remont- või restaureerimistöödega. Kõige rohkem taotles Noarootsi Katariina kirik, mille katuse avarii-restaureerimisele eraldati 1,1 miljonit krooni.

Suuremate projektidena võib veel nimetada Tuhala Kaarli kiriku katuse avarii-restaureerimist (840 000), Kursi Maarja-Eliisabeti kiriku käärkambri avarii-restaureerimist ja Hargla kiriku torni avarii-restaureerimist (mõlemad 750 000). Keila Miikaeli kiriku katusetöödeks eraldati 600 000 krooni.

Kristel Neitsov